sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ja nõustus esitatud tingimustega. 21. juunil nimetas president Päts ametisse Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Algas Nõukogude võim Eestis. Nõukogude võim Eestis oli laastav. Eesti sovitseeriti, kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus,tugev tsensuur, majandus riigistati, tekkis suur defitsiit,inimesi küüditati, kogu võim oli kommunistliku partei käes. Eesti väeosad sund mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, lisaks veel saadeti paljusid eestlasi töölaagritesse. Suur osa eestlasi kes ei soovinud sõdida punaarmee poolel põgenes kas Soome,Rootsi või Saksamaale
1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks. Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli
Pärnu gümnaasiumist said aga siiski alguse Johannes Semperi kirjanduslikud huvid ning sel ajal sündisid ta enda esimesed proosaproovid ja luulekatsed. Johannes Semperi õpiaastad Pärnu gümnaasiumis olid kirevad mitmesuunalise vaimsete otsingute poolest. Osalt juba sellest tingituna kujunes Semperi Pärnu koolikaaslastest hiljem väga mitmesuguse sotsisaalse rolliga tegelasi. Sealses perioodis sai alguse Johannes Semperi sõprus Johannes Vares-Barbarusega. Nagu Semper 1930. aasta ankeedivastuses mainis, algas see kontaks väikeste lahkhelidega, kuid järgneval eluteekonnal osutusid arusaamised ja maitsed nii ühesuunalisteks, et suur ja kaunis sõprus kestis kogu elu, kuni Barbaruse surmani. Pärnu Gümnaasiumi lõpetas Semper 1910. aasta kevadel. Edasiste õppimaasumis otsused langesid Peterburi ülikoolile, kirjanduse ja kelleteatuse alale. Siiski tema enda
aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08.1940 (Eesti) Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu "sõbralikku" perre. 22.06.1941 Johannes Vares-Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus 9.03.1944 (Eesti) Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju 22.09.1944 (Eesti) Punaarmee marsib Tallinna, NSVLi okupatsioon 27.01.1945 Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee, inimesed vabanesid koonduslaagist 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsioon, Euroopas lõppeb II MS 6.08.1945 Hiroshima pommitamine USA poolt, USA tahtis Jaapanit sõjast välja
1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936). Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Õppis koos Johannes Vares- Barbarusega Pärnu gümnaasiumis (1905-1910), jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal (1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926- 1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli "André Gide'i stiili struktuur". 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja
1940. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit kehtestas nõukogude võimu. Kogu kaubandus korraldati ümber ehk siis kapitalistliku kaubanduse muutmine sotsialistlikuks, nõukogude kaubanduseks. Nõukogude kaubanduse väljakujundamine Eesti NSV-s toimus nii riikliku kaubanduskanali loomise kui ka kodanliku kooperatiivkaubanduse ümberkujundamise teel nõukogulikuks kooperatiivkaubanduseks. Valitsus moodustati eesotsas Johannes Vares Barbarusega. 21. juunil valitud Riigituumast sai Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan. Uus võim natsionaliseeris kaubandusettevõtted ning samuti kuulutati maa üldrahvuslikuks omandiks. Talurahvale kehtestati põllumjandussaaduste riigile müümise kohustused. Keskmiselt pidi talurahvas oma toodangust riiginormiks andma: teraviljast 18-20%, piimast 21- 28%, munadest 15-30%, kartulist 6-10%, lihast 16-23%, villast 13-15%. Raha, mis
17. juun 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud. Tallinna saabus Andrei Zdanov, kelle näpunäidete kohaselt asuti Nõukogude saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juun liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad soomusmasinate saatel algul Toompeale seejärel Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. Samal õhtul nimetas Päts ametisse Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares- Barbarusega. Nõukogude esindajad andsid uutele valitsustele korralduse lükata ümber kõik kuuldused Eesti peatsest liitmisest NSV Liiduga, ehkki see oli nende tegelik eesmärk.. 14.-15. juul 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSV Liidu koosseisu. 3-6. aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide
Tal on 30ndatest aastatest kaks romaani (ülal). Enne seda on ta tuntuks saanud nii kriitiku kui ka moodsate kirjandusvoolude tutvustajana. Ta on esimene, kes tõsisemalt püüab kirjandusanalüüsis rakendada psühhoanalüüsi. Semper jääb Eestisse ja kujuneb tunnustatud Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks (läks Nõukogude võimuga kaasa). Samuti ka Loomingu peatoimetaja 30ndatel aastatel. Teatav roll Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks saamisel oli tema sõprus J. Vares Barbarusega. On oletatud, et juba 30ndatel aastatel võis Nõukogude Liit värvata ta agendiks, kuid see pole otseselt kinnitatud. Leo Anvelt Jäi samuti Eestisse. Tõusis esile noore ja püshholoogilise proosa autorina. Võib öelda, et ta loobub kirjanikupositsioonist ja tõmbub sisepagulusse. Ta kirjutab sahtlisse lühi- ja pikemat proosat ja suur osa sellest ilmub postuumselt. Teoste tegelaskujute juures jääb laiemalt silma peateglase eluvõõras, ühiskonnast irdumise psühholoogia.
annaabi.ee 
