tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks
ja lillelõhnad. Veinid on kerged so vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Nebbiolo Itaalia Valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra(Gaja Barbaresco) lõhna.
Kõvad pressitud juustud Parmesan Aromaatne, kõva ja kuiv ning pähklilise maitsega. Parmesani on soovitatav riivida pastadele, suppide ja pitsadele. http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?P Cheddar Kasutatakse kastmetes. Võileibadele ja pajaroogadele. http://www.rmp.ee/retsepte/259/5397 · Klassikaliselt on joodud kõrvale tugevaid ja kompleksseid punaveine. Sobivad hästi hea punaveini pudelipõhja lõpetamise seltsiliseks.Punastest Médoc, Pessac-Leognan, Rhône, Barolo, Barbaresco, Amarone, Ripasso, super- Toscana veinid.Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji. Sinihallitusjuustud Stilton Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28 Gorgonzola Suurepärane kasutada risototes ning kastmetes poolsulanuna. Pasta kastmetes. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1297
tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks
Valmistatakse ka mõnd kvaliteetveini, kuid enamasti on veinid tagasihoidlikud ja sobivad joomiseks just kohaliku toidu juurde. Itaalias tehakse kõikmõeldavaid veine, kuid piirkondlikke veinisorte on peaaegu võimatu eristada. Erinevalt prantsuse selgelteristavatest veinipiirkondadest kasvab Itaalias viinapuid praktiliselt igal vähegi sobival maalapil. PIEMONTE, PÕHJA-ITAALIA: Sellest piirkonnast pärinevad niihästi suitsused aeglaselt valmivad punased Barolo ja Barbaresco kui ka magus kihisev Asti. ITAALIA KLASSIFIKATSIOON: Itaalia veinikontrolliseadused on kvaliteedi standardiseerimiseks ümbertöötamisel. Sisse on viidud mõiste Indicazioni Geografiche Tipice, mis on Prantsuse maakonnaveini vaste. 12 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia 13 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Kasutatud kirjandus http://europa
Maserati. Pisa torn: Pisa torn ehitati 12. sajandil. Ta on viltu sellepärast, et ta rajati soisele pinnasele. Praegu vajub torn üha enam kaldu ja on ka oht, et see kukub ümber. Selle ennetamiseks on käivitatud kulukas torni kindlustamise projekt. Alba: Maailmakuulus on Alba oma valgete trühvlite (Tuber magnatum) poolest. Trühvlihooaeg kestab oktoobrist kuni detsembrini.Alba on ka tuntud veinikeskus, kus toodetakse barbera, dolcetto ja barbaresco veine.Albas asub maiustustetootja Ferrero peakontor. Valge trühvel 6.1 Itaalia regioonide välimääraja 1 Piemonte / Torino Torinos asuvad nii Fiati tehased kui ka Kristuse surilina ja siit valitses Savoy kuningakoda Itaaliat kuni 1946. aastani. Loodus on mitmekesine (Maggiore järv!). Mõnedki tuntud Itaalia veinid on pärit just Piemontest. 2 Valle d'Aosta / Aosta Siin kõrgub 4807-meetrine Mont Blanc; piirkond on kultuuriajalooliselt väga rikas juba Vana- Rooma ajast alates
36 DOCG veini asub 13 erinevas piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse. Itaalia Punased marjad Sangiovese -- enimkasvatud sort, millest sünnivad sellised kuulsad veinid, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino, Rosso di Montepulciano. Veinidele on iseloomulikeks aroomideks/maitseteks must kirss, animaalsus, tubakas. Nebbiolo -- noobleim mari, millest valmivad väärisveinid Barolo, Barbaresco, Gattinara, Ghemme. Veinis on tuntavad rikkalikud maalähedased aroomid, suitsusus, trühvlid, vürtsid. Montepulciano -- nimi, mida tihti aetakse segamini Toscanas asuva linnaga, siinkohal on tegu viinamarja sordiga, mis on Abruzzo piirkonnas valmistatavate veinide toormeks. Veine iseloomustavad sametised toonid, tume ploomja pehme tammevaadi laagerdus. Barbera -- laialdaselt levinud mari Piemonte, Lombardia, Alba, Asti ja Pavia piirkonnas. Veinid on
13 Barbera levik on kõige laialdasem Piemontes. Alba, Asti ja Pavia piirkonnas kasvav tumeda värviga ja kerge kirsimaitsega viinamari. Varem vähehinnatud viinamari on täna pärast laagerdumist (Barbera Superiore) hinnatud ja tõeliselt nauditav. Corvina on peamiselt Venetos kasvav viinamari, mis on kuulsate veinide Valpolicella ja Amarone üks põhikomponente. Nebbiolo on Piemonte uhkete veinide Barolo ja Barbaresco viinamari. Veinides on elegantsi ja aroomaatsust, milles on pisut suitsusust ja vürtsi. 14 5. VEINIDE VALMISTAMINE 5.1. Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus on väga oluline, kuna viinamarjakobarate küpsemise lõpufaasis toimuvad biokeemilised
Praegu on ümber kolimas Californiasse. Aroomis mustsõstart ja ploomi, maitselt pehmem ja täidlasem kaberneest, seejuures vähem parkhappene. Mourvèdre- Vähe tuntud viinamari Lõuna- Prantsusmaal ja Hispaanias, sagely kasutatakse parkainesuse suurendamiseks segudes. Nebbiolo- Kuulub Itaalia kahe kõige väärikama punase viinamarjasordi hulka, millest valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra lõhna. Petit Verdot- Kõrvaline, kuid väga kvliteetne koostisosa bordooveinisegus; selle vastu tuntakse huvi ka arenevates veininduspiirkondades. Pinotage- Lõuna- Aafrika oma sort, viljaka Cinsault´i ja kindla maitsega Pinot Noiri ristand. Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is
Annab tugevaid, alko- kohoolne, vürtsikas ja šokolaadine. hoolseid, mustade marjade iseloomuga veine, millel jääb teinekord mahla- kust puudu. Hispaanias enamasti odav igapäevajook, aga võib hoolsal vil- Nebbiolo – viinamari, millest valmistatakse Piemontes kuulsaid Barolo ja jelemisel anda ka suurepärast tulemust. Barbaresco veine. Need on jõulised, tugeva struktuuri ja pika küpsemis- potentsiaaliga vürtsikad, aromaatsed ja tanniinised veinid. Viljeldakse ka Pinotage – spetsiaalselt Lõuna-Aafrika jaoks 1920ndail loodud ristand Lombardias. prantsuse sortidest Pinot Noir ja Cinsault. Annab musta suitsuploomi jä-