Indiaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast, millest tulenevalt ka nimi Bangladesh e. Bengali maa. Riigi pindala on vaid 147 570 km², aga rahvaarv ulatub üle 160 miljoni, mis teeb Bangladeshist rahvaarvu poolest 8. suurima riigi. Lõunasse jääb Bengali laht, mis on suurim laht maailmas. Vesi on lahes magedam kui ülejäänud India ookeanis kuna sinna suubuvad Brahmaputra ja Ganges. Asetsedes India laama äärealal ning
India rahvastik Indias elab hetkel 1,39 miljonit inimest. Tegemist on suure riigiga ning see on maailma üks suurima populatsiooniga riikidest. Keskmine rahvastiku tihedus on 423,89 in/km². Naaberriikidega võrreldes on India kõige suurema rahvastikutihedusega riik, välja arvatud Bangladeshist, mille rahvastikutihedus on 1115,9in/km². Kõige tihedamini on asustatud riigi põhja- ning lõunaosa. Samuti ka mereäärsed paigad. Vähem tihedalt on asustatud Himaalaja mäestiku alad, India - Pakistani piiri äärsed kohad ning riigi idaosa. Rahvastiku paiknemist soosivad ning mõjutavad erinevad tegurid. India on küllaltki mägine ala, selle territooriumile jääb ka osa maailma kõige kõrgemast mäestikust, ning rahvastik koondub pigem tasastele aladele
tihedate metsadega. Järvi ning soid võib leida peamiselt Kesk-Kreekast. Rahvastik: Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka immigratsioon. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust naaberriikidega, ei tõuse Kreeka teiste seast kuigi esile. Kuna riigi territoorium on mägine, on paljud alad elamiseks kõlbmatud. Seega on suhteline tihedus osades paikades kõrgem. Kõige tihedamalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses ning teistes linnades nagu Thessaloniki ja Kreetal asuv Irákleio. Üldjuhul koondub rahvastik rannikule, tihedam asustus on ka saartel. Vähe inimesi elab
Bangladeshil endal on ka väike söe- ja naftavaru. Ise ta energiavarasid ei ekspordi. Suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit lõuna-ida pool, põhjapoolsele pangale Meghna jõest. Elektrienergia elaniku kohta on üks madalamaid maailmas. See on 55 kwh (aastal 2005). Ise soovitan kasutada kasutada puutumata söe reserve või taastuvaid energiaallikaid, et vähendada survet ammenduvale maagaasile. Haritav maa Bangladeshist on 55%. See moodustab päris suure osa ka sisemajanduse kogutoodangust 30%. Samuti, see hõivab 60% tööjõust. Bangladesh asub väga viljakal pinnasel. Himaalaja mäestikust uhutakse kogu aeg alla muda. Eksporditakse dzuuti, teed, nisu, suhkruroogu, nahka, külmutatud kala ja mereande. Imporditakse masinaid ja varustust, kemikaale, rauda ja terast, tekstiile, toor- naftat ja petrooleumi. Valitsus toetab majanduse arengut. Süsteemi tugevda- miseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid.
Ühes klassis on umbes 30-36 õpilast. Mittetulundusühingu kooliprogramm on Haitil, Sierra Leonel, Ugandas, Afganistaanis, Pakistanis, Bangladeshis ja Filipiinidel. Integreeritud arenguprogramm on mõeldud selleks, et vähendada vaesust. BRAC väärtustab innovatsiooni, tervislikkust ja on suunatud neile, kes jäävad välja sotsiaalse ja majandusliku edu valdkondadest. Migratsiooni programm tagab migrantide õigused pakkudes neile juurdepääsu teenustele, mis aitab neid vältida Bangladeshist väljasaatmist. Oskuste arendamise programm on mõeldud noortele, kes soovivad ennast täiendada ja saada eluks vajalikud teadmised ja oskused, isegi elukutse. Ultra vaesuse programm on mõeldud kõige vaesemale elanikkonnale. Selles kategoorias kannatatakse kõige enam nälja ja alatoitumuse käes. Inimestel pole peavarju, neil on palju erinevaid haigusi, neil puudub haridus ja nad on väga tundlikud erinevate loodusõnnetuste suhtes. KASUTATUD ALLIKAD http://www.climatenetwork
(viide 2) Söömise ajal võivad päikesekarud erandkorras oma keelt pikendada 20-25cm, et eraldada putukaid ja mett. Tal on väga suured kihvad ja võrreldes oma keha suurusega tugev hammustusjõud. (lisa 3) Ei ole küll hästi teada miks, kuid arvatakse, et see võib olla seotud selle sagedase avanemise ja sulgemisega keset troopilisi lehtpuid putukaid püüdes. (viide 2) Levik ja elupaigad Päikesekarusid leidub Kagu-Aasia troopilistes vihmametsades ning nende levik ulatub Kirde-Indiast, Bangladeshist, Myanmarist, Taist, Malaisia poolsaarest, Laosest, ja Kambodzast kuni Hiina lõunaosas asuvasse Yunnani Provintsi ning Sumatra ja Kalimantani saarteni. Nüüdseks on paljud neist hävinud, eriti Kagu-Aasia mandriosal elanud isendid. Nende praegune jaotus Ida-Myanmaris ja suuremas osas Yunnanist on teadmata. Karude elupaik on peamiselt seotud igihaljaste troopiliste metsadega. (viide 2) Ökoloogia ja käitumine
keskkonnaprobleemid, 1996). Amasoonia vihmametsad kuivavad täiesti. Liustikud Alpides sulavad ära. Kuumus Vahemere piirkonnas. 4 kraadi Lääne antarktika liustik variseb maha. Ookeani tase tõuseb ja rannikualadele, kus elab liigikaudu miljard inimest, ähvardavad üleujutused. Bangladesh, Egiptus ja Veneetsia üleujutatud. Vaesus ja kõrge üleujutuste oht teevad Bangladeshist kõige ohustatuma riigi maailmas. Teine kliimamuutusest ohustatud riik India on aga ülerahvastatud ning 1,1 miljardi suurune rahvaarv üha kasvab. Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest. 5 kraadi Asustamad alad Põhja ja Lõuna poolkeral mõõduka temperatuurude aladel. Kuivavad põhjaveekihid. Kliima põgenike arv ulatub miljoneid. Ekspertide sõnul aga pole rikkamad
Riigikeel on araabia keel. Omaan on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tegelikult on kogu võim riigis sultan Qabus bin Sa'idil. Sultanit toetab enamik rahvast, kuna ta on toonud riiki majandusliku õitsengu ja stabiilse valitsusvõimu. Parlament on kahekohaline, erakonnad on keelatud. (Oman Profile 2012) Omaani põlisrahvaks on omaanlased, keda on riigis 2,34 miljonit. Lisaks elab Omaanis umbes 600 000 välismaalast, kelleks on peamiselt võõrtöölised Pakistanist, Bangladeshist, Egiptusest, Indiast ja Filipiinidelt. Pool rahvastikust elab pealinnas Muscatis. (Ibid.) Omaan on enamasti kaetud kõrbega, kuid põhjaosas on mäestikud. Lõunaosas paiknevad riigi peamised linnad: pealinn Muscat, Sohar, Sur ja Salalah. Omaani kliima on kuiv ja kuum ning sademeid esineb vähe. Aastaste sademete hulk on umbes 100 millimeetrit. Sajab enamasti talvel, jaanuarikuus. Kuna Dhofaris ja mägedes sajab rohkelt, on seal palju kookospalme ning toodetakse ka viirukeid. Omaanis elavad
intensiivne immigratsioon. 2001. a rahvaloendus näitas, et 797 091 välismaalast elas riigis alaliselt ning moodustas 6,95% elanikkonnast, samas kui nende arv 1990. a oli kõigest 142 367. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või 15 rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist, kes moodustavad vähese kvalifikatsiooniga töötajate rühma. Siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, trendi, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele. 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Võttes arvesse Kreeka rahvaarvu, on riigi keskmine rahvastiku tihedus 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98.5/km 2), Makedoonia (82.2/km2), Bulgaaria (66
kapitulatsiooniaktile. Järgmisel päeval nimetas A. M. Yahya Khan Pakistani valitsuse juhiks 13 Bengali poliitiku, Pakistani Demokraatliku Partei (loodud 1952) liidri Nurul Amini (1897- 1974), kuid see ei aidanud olukorda lahendada. Lühike detsembrisõda - kolmas sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel - oli lõppenud (ametlikult 18. 12. 1971). Püsivat rahu ta ei toonud. Kuid tal olid tõsised tagajärjed nii Indiale kui ka Pakistanile, Bangladeshist rääkimata. 14 India 20.sajandi lõpukümnenditel Morarji Desai peaministrina (1977-1979). INC-i kaotus 1977. aasta valimistel tuli üllatusena paljudele nii Indias kui ka välismaal. Mõned ajaloolased hindasid Janata Party (Rahvapartei) võitu ajaloolise momendina. Seda võib tõesti nii võtta. I n d i a vanim ja seni populaarseim partei kaotas äsja poliitilisele areenile tekkinud parteide koalitsioonile. Janata
lõuna poole 2500 km, läänest ida poole 1900 km. · Induse madalik Induse madalik on madalik Aasia lõunas, Induse-Gangese madaliku lääneosa. See on ulatuslik, ülitiheda asustusega madalik, mis jaguneb kaheks suuremaks piirkonnaks Pandzabiks ja Sindhiks. · Gangese madalik Gangese madalik on madalik Aasia lõunas, Induse-Gangese madaliku idaosa. Sellel madalikul paikneb India idaosa ja suurem osa Bangladeshist. · Kaspia alamik Kaspia madalik ehk Kaspia alamik on alamik Euraasia mandri edelaosas Euroopa ja Aasia piiril Kaspia merest põhjas. Madaliku pindala on umbes 200 000 ruutkilomeetrit. Kaspia madalikku läbivad Volga, Terek, Kuma, Zajok, Zem ja teised jõed. · Suur-Hiina tasandik Suur Hiina tasandik ehk Põhja-Hiina tasandik on madalik Aasia idaosas, kus elab Hiina rahvastiku suurim osa. See on tasane (absoluutsed
annaabi.ee 
