Ballett ,,Kevade" Käisime koos oma ja parealleelklassiga 3. detsembril teatris Vanemuine vaatamas etendust ,,Kevade", mis oli esile toodu balletina. Enne etenduse algust ei osanud ma ette kujutadagi, kuidas nad Kevadet võiks balletina esitada, kuna meie kõiki teada on nii Kevade film kui ka raamat täis tegevusi ja rääkimisi ning tantsimisest põhimõtteliselt ei olnudki seal midagi. Kuid tegelikult oligi Kevade täitsa uuesti küljest üles ehitatud... Etenduse algus oli täiesti arusaamatu ja ma usun, et nii tundsid enamus. Esimeses stseenis käisid kaks inimest täiesti sihitult ringi ja tegid atleetikat, minu arust see ei sarnane kohe mitte üldse Kevadega. Kuid ma arvan, et nad üritasid kuidagi
kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida 7. Raveli loomingust 3 fakti. tuntuim teos “Bolero”, tema muusikal on täpne ja selge vorm, huvitus jazzmuusikast ja kasutas seda ka oma loomingus 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda. “Bolero”, esiettekanne toimus 1928. aastal, teos oli üheosaline, algselt komponeeritud balletina 9. Atonaalse muusika mõiste. Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste. Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos. Arnold Schönberg melodraama ,,KuuPierrot” 12. Mis stiilis kirjutas A.Honegger , tema kuulsaima teose sisu. neoklassitsism ,,Pacific 231”
Tema suurim teos oli ooper ,,Pelleas ja Melisande". Teine suurkuju sajandi alguses oli Mauric Ravel kelle andekus avaldus juba 14 aastaselt, kui temast sai Pariisi konservatooriumi üliõpilane. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema tuntuim teos on orkestripala ,, Boolero" mis tuli ettekandele balletina. Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor Stravinski varajane looming kannab veel tugevat vene koolkonna mõju , kuid alates 1910.aastast elas helilooja Pariisis ja Sveitsis. Uus, neoklassitsistlik ettapp tema loomingus algas balletiga ,,Pulcinella".Stravinski ei kopeerinud klassikalisi heliloojaid vaid kirjutas nende vaimus
solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja. II vaatus Tegelased avastavad ja uurivad Coppeliuse maja. Coppelius tahab varastada Franzilt elujõu aga see ei tule tal välja. Lõpuks jääb Coppelius nukrana üksi. III vaatus Toimub pulmapidu, Coppelius andestab teistele ja kõik lõppeb õnnelikult. Arvamus
Minu poolt ainult kiidusõnad ka kunstnikule, kes oli teinud väga detailsed ja elulised dekoratsioonid ja kaunid kleidid. Ma nõustun täielikult Ronald Hyndiga, kes on ,,Coppeliat" varasemalt lavastanud Inglismaal ja tema on selle etenduse kohta öelnud järgmiselt: ,,Selles loos pole printsi ega printsessi. Lugu räägib külainimestest, poisist ja tüdrukust, kelle armastus on väga lihtne pole luike ega uinuvat kaunitari. Usun, et seepärast ongi ,,Coppélia" olnud balletina nii populaarne, et inimesed saavad end tegelastega samastada. See on väga armas lugu." Nii see tõesti ka on. Kokkuvõtteks võiks öelda, et see on üks parimaid ballette, mida ma olen näinud, kuulnud ja vaadanud. See oli muinasjutuline ja südamlik lugu, millest ei puudunud huumor ja armastajad. Ülesehitus oli selgesti mõistetav ja tegevus haarav ning lõbus. Samuti oli etendus üsna värviderohke, seda nii kostüümide kui ka muusikaliste värvingute poolest, mis pakkus
eestlaste tagasihoidlikust arvetades ei kohta. Kokkuvõttes arvan mina, et ,,Medea" on üks igati õnnestunud ballett, millele on lähenetud veidi teisest küljest. Kasvõi lugu on ju juba vastuoluline. Usun, et veelgi parem oleks esitus olnud, siis kui oleks kajastatud natuke rohkem sündmusi, et vältida seda liigset venitamist. Soovitaksin seda balleti eelkõige neile, kes on juba kaua balletidest huvitatud olnud, kuid soovivad nüüd ka veidi värskendust. Esimese balletina ma seda vaatama minna väga ei soovita, enne peaks ikka päris klassikalisest balletist pildi kätte saama. Rocca al Mare Kool, Johanna Järvekülg, 7.b klass 2
le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss". 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta lausete emotsionaalsest
,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss" 1890. a keskel tõi Debussy ooperi ,,Pelleas ja Melisande", mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui ,,võib-olla ainsat võimalust muuta 4
Petipa kasutab samasugust mudelit nagu muudeski süzeelistes ballettides ehk siis seal on nii situatsioone, kus esitatakse lugu selgelt näitlemise ja pantomiimi abil kui ka olukordi, milles kasutatakse tantsu, et edasi anda tegelaste tundeid. Loo arengut katkestavad divertismendid, mis on tantsud tantsu enese pärast ja ei ole süzee osad. 1892. aastal esietendub ka P.Tsaikovski muusikale L.Ivanovi poolt loodud ,,Pähklipureja", mis on tuntud kui hea laste balletina. Peamiselt on see teatris talvekuudel, sest räägib jõuluõhtust Saksamaal. Mihhail Fokin seadis 1905. aastal ,,Sureva luige" soolonumbri Anna Pavlovale, mis oli mõeldud heategevusetendusele Venemaale. Tema kostüümil kasutati ehtsaid luige sulgi. Anna Pavlova sündis 1881. aastal Peterburis. Ta oli nõrk enneaegne laps ja tema ema oli vaene lesknaine. Kui Anna oli 8-aastane, viis ema ta jõuluajal Peterburi Maria teatrisse
annaabi.ee 
