Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
D**** P***** 8b klass Mallorcal on pakkuda kõike, mida turist eales vajada võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögi- ja joogikohti nii päevaseks kui õhtuseks ajaveetmiseks, lõbutsemiskohad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. Lähme sinna nädalaks. Mallorca saar on üks neljast saarest Baleaaride saarestiku autonoomses piirkonnas. Baleaaride saarestik kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu. Kohalik baleaari keel on katalaani keele haru. Mahe vahemereline kliima, ilus loodus ja hotellide rohkus on kaasa aidanud selleks, et saarel luua üht Euroopa tähtsaimat suvitusparadiisi. Kuna eelistame pigem rahu kui näha igalpool turismigruppe, tasuks meil minna kevadel või varasügisel. Kuid kõige palavam on juulis ja augustis, siis on ka kõige
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.)
Lõuna - Hispaania rannikuala on hästi väljaarendatud kuurortrajoon oma suurepäraste ja puhaste mererandadega. Samas on muidugi väga huvitav ja vaheldust pakkuv Põhja - Hispaania oma mäestike ja rohelusega. Kesk - Hispaania on rohkem laugjama reljeefiga ja ka rohelust on seal vähem kui mujal. Vaatamisväärsus omaette on muidugi Toledo linn. Toledo on pikkade traditsioonidega hispaania käsitöömeistrite linn. Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar. Elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal. Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal. Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust. Ida - Mallorca huvitavamad kohad on:maaalused koopad "Guevas del Drach" ja "Guevas del Arta" ja Menorca linnakeses asuv pärlitehas (kunstpärlitehas)
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
..... 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
Ladina-Ameerikasse emigreerunud inimestele - kes on katoliikluse suured praktiseerijad on katoliiklik kirik pääsenud varjusurmast. Judaism oli 19 sajandini pea olematu kuni juudid jälle riiki lasti. Praegu on Hispaanias nii umbes 50 000 juuti, kõik saabunud eelmisel sajandil, neid on 1% elanikkonnast. Enne inkvisitsiooni oli 8% elanikkonnast juudid. Üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia Valitsusjuht: Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprillist 2008. a.) Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Pealinn: Madrid Riigihümn Marcha Real Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785
Oliivi ja apelsinipargid, männimetsad. Menorca: mandlipuud, palju linnuliike, kaljud, mägine loodus, Ibiza: palju linde, mäed, Ses Salines Rahvuspark, Ses Feixes märgala rikkaliku floora ja faunaga, Can Marçà koobas fossiilidega, Mallorca: Albufera rahvuspark Llista de Correuses Ca'n Picafortis laiub 1688 hektaril ökoloogiliselt liigirikas märgala Albufera rahvuspark Põhja-Mallorcas Alcúdia ja Can Picaforti vahel. Rahvuspargi staatuse sai ala 28. veebruaril 1988, olles esimene Baleaaride ala rahvuspargi nimetuse all. See loodusesõprade paradiis pakub meeldivat vaheldust päikesest, merest ja rannast, vaba sissepääsu kaitsealale, kus võib kohata ligi 200 liiki linde, palju erinevaid taimi, lilli, putukaid ja kalu, lisaks sisalikke ja teisi ebatavalisi loomi. Sa Dragonera looduskaitseala Andratxis asuv Dragonera saar on Mallorca edelatipus, olles Tramuntana mäestiku pikendus. Loodepoolel ulatuvad mäed 300 meetrini ja mere poolt pole võimalik sinna pääseda.
lähistroopiline kliima. Saartel on palju endeemseid taime- ja loomaliike. Olen käinud ka ise Hispaania saarel Tenerifel. Siin siis ka mõned minu pildid Tenerifest: Saar Tenerife. Paistab ka vulkaan Teide. Sõit mägedes. Nagu pildiltki näha, on väga mägine ala. Mägiteedel sõitmine on omaette elamus. Tenerife randades on põhiliselt ainult must liiv. Must liiv on vulkaanilistest kivimitest tekkinud. Baleaarid on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas. Baleaaride suuremad saared on Mallorca, Menorca ning Cabrera. Saarestiku koosseisu arvatakse mõnikord ka Pitiuusid, (Eivissa ja Formentera). Pindala: 4992 km² Elanikke: 829 300 (2004) Keskus: Palma Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar Vahemeres asukohaga 170 km. Kataloonia rannikust kagus. Saare pindala on 3640 km², elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal (1986 a.).
annaabi.ee 
