inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast kõrvalt vaadata, polegi enam nurrus. Kirjanik säilitab usu inimesse ja humanismi väärtustesse. Baldassare Castiglione (1478-1529) ,,Õukondlane" dialoogivormis proosatraktaadis, on antud pilt täiuslikust inimesest, kelles langeb kokku füüsiline ja vaimne harmoonia. Armastuse täiust kehastab platooniline lemme kui inimest õilistav ja ülendav tunne. Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli Firenze ajaloolane ja poliitik, kes rõhutas oma traktraadis ,,Valitseja" inimese kirgi ja puudusi. Analüüsis erisuguste riigikondade olemust ja jagad Itaalia valitsejaile õpetusi
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602
Vasari kommenteeris, t ,,see lahing väljendab täielikku viha, meeste ja hobuste põlgust ja kättemaksu, millest kaks põimuvad oma esijalgade tõttu. Nad võitlevad oma hammastega ja mitte vähem raevukalt, kui nende seljasistuvad mehedm kes näevad vaeva standardiga." Kui Leonardo naasis Milaosse, hülgas ta maali pea täielikult. ,,Jälle üks parimates kunstnikest maailmas hoiab ndas kunsti, mis on nii haruldane," kirjutas Baldassare Castiglione kahetsuse ja kerge irooniaga oma raamatus The Courtier", silmnähtavalt vihjates Leonardole. ,,Ta on otsustanud õppida filosoofiat, millest on tal imelikud vaated ja uusi illusioone, mida ta üheski oma kirjatükis ei suuda kirjeldada. Selles perioodis tega Leonardo maali , mis põhines St. Anne sarzile, mida kümme aastat varem jumaldas kogu Firenze. Maal ise, udune ja vähese alatooniga, osalt tänu oma õpilaste selgele tööle, allub täielikult
* kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud
Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim Euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko- flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. Joonis 1. Josquin Desprez (https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:Josquin.jpg) 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Temast kirjutasid kirjanikud Baldassare Castiglionest kuni Martin Lutherini ning teoreetikud Heinrich Glareanus ja Gioseffo Zarlino. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu. Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost. Alles tänapäeval on hakatud nendest mõne autorsust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada
Kantsoonid võivad olla väga mahukad. Garcilaso de la Vega luule pole rahvalik, on väga otsitud, peened kujundid, lauseline väljendus on keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse. 05.10.10 Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu. Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik
sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit. Richardsoni halearmas romaan ,,Pamela", Fieldingi romaan ,,Tom Jones". Inglise romaanide prantsuskeelsete tõlgete kaudu avaldus sentimentalismi mõju ka itaalia kirjanduses, sealhulgas näidendites ja ooperilibretodes. Koomilises ooperis oli jätkuvalt esiplaanil keskklassist tegelased ja neid ümbritsev olustik. Goldoni tegi koostööd helilooja Baldassare Galuppiga (1706-1785), kellest sai opera buffa rajaja. Opera buffa oli tõsise ooperiga võrreldes hoopis tegevuslikum, aktiivsem, tegevuse tempo arenes kiiremini. Rohkem esines ansambleid, mis muutusid järjest tähtsamaks. 18. sajandi teisel poolel suureneb vaatuste lõpuosa, s.t finaali osakaal: need on enamasti ansamblistseenid, kus on pidev muusika ja tegevuse areng (mitte eraldatud numbrid). Eriti tähtsal kohal on sellised finaalid Mozarti opera buffades.
sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit. Richardsoni halearmas romaan ,,Pamela", Fieldingi romaan ,,Tom Jones". Inglise romaanide prantsuskeelsete tõlgete kaudu avaldus sentimentalismi mõju ka itaalia kirjanduses, sealhulgas näidendites ja ooperilibretodes. Koomilises ooperis oli jätkuvalt esiplaanil keskklassist tegelased ja neid ümbritsev olustik. Goldoni tegi koostööd helilooja Baldassare Galuppiga (1706-1785), kellest sai opera buffa rajaja. Opera buffa oli tõsise ooperiga võrreldes hoopis tegevuslikum, aktiivsem, tegevuse tempo arenes kiiremini. Rohkem esines ansambleid, mis muutusid järjest tähtsamaks. 18. sajandi teisel poolel suureneb vaatuste lõpuosa, s.t finaali osakaal: need on enamasti ansamblistseenid, kus on pidev muusika ja tegevuse areng (mitte eraldatud numbrid). Eriti tähtsal kohal on sellised finaalid Mozarti opera buffades.