ausamale teele ja rääkida töökuse, järjepidevuse väärtustest. Samuti põllutööde tegemisest. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Maailma tekkimisest (kosmogoonia) ja jumalate põlvnemisest (teogoonia). Palju tähelepanu pööratud jumalate sugulussidemetele. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj eKr II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kuigi lüürikat esitab poeet mina-vormis, siis see "mina" ei ole poeet ise (nagu see oleks tänapäevases lüürikas), vaid mask, persona. Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda kanti ette, see oli osa traditsiooniliste kultuuriliste
Uurija, kes asub nende poeetide kirjutatud lehekülgedelt otsima kreeka atleetika tehnilisi üksikasju, saab aga kurva pettuse osaliseks. On üsna loomulik, et oode tellisid kõige rikkamad kliendid, kes sageli ei vaevunud tegelema rohkem pingutusi nõudva atleetikaga, vaid taotlesid edu hobustega seotud spordialadel, kus võitu aitas saavutada raha. Ent isegi oodides, mille kangelane on atleetikavõitja, räägiva Pindaros ja Bakchylides rohkem võitja perekonna mütoloogilisest päritolust ning tema kodulinna aust ja kuulsusest kui tema atleetikasaavutuse üksikasjadest. Võidujooksude ja maadlusmatside kirjeldusi, mida võiksime loota seal leida, pole lihtsalt olemas. Kui nende oodide lehekülgedel leidubki mõni tehniline atleetikatermin, siis on peaaegu alati tegegemist metafooriga, ja metafoorid ei ole spordiväljakul toimuva kohta kuigi kaalukad tõendid
Didaktilise eepika esindaja, mõlemad õpetliku sisuga. 24. Nimeta Hesiodose poeemis ,,Tööd ja päevad" käsitletud teemasid. ausa põllumeheelu ülistamine, manitsuste ja ähvarduste esitamine, praktiliste nõuannete andmine 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? maailma tekkimisest, jumalate põlvnemine 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman, Sappho, Alkaios, Anakreon, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bakchylides, Pindaros 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona ehk mask 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jamb (Hipponax, Semonides, Solon), eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis), meelika monoodiline: Sappho, Alkaios, Anakreon; koorimeelika: Alkman, Simonides, Pindaros 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid.
nõuandeid. Teos sisaldab ka kirjeldust viiest maailmaajastust. 25. Millest rääkis Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? sisaldab Kreeka jumalate genealoogiat ning kirjeldab maailma tekkimist Kaosest Erose kui ürgse korrastava jõu kaasmõjul. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkman (7. saj eKr) Sappho (u.600) Alkaios (u.600) Anakreon (6. saj) Stesichoros (6. saj) Ibykos (6. saj) Simonides (6. saj) Bakchylides (5. saj) Pindaros (5. saj) 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kreeka lüürika ei ole seotud pihtimusliku subjektiivse ,,minaga" nagu tänapäeva lüürika Lüürika toimis avalikus, sageli rituaalses kontekstis, seda kanti ette (kitsamas või laiemas ringis) Lüürika oli osa traditsiooniliste kultuuriliste teadmiste ja väärtuste edasikandmise protsessis Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona, mask
järgnes hõbedane, siis pronksi ja siis kangelaste ja lõpuks raua ajastu, milles ta ise elab. Ta ennustab, et Zeus hävitab tema rahva, kui mehed sünnivad hallide juustega ning kõik moraali- ja religioonitavad on hüljatud. 25. Millest räägib Hesiodose eepos ,,Teogoonia"? Hesiodose eepos ,,Teogoonia" räägib kreeka jumalate põlvnemisest, nende sugupuust. 26. Kes kuulusid hellenistlikusse 9 lüüriku kaanonisse? Alkaios, Alkman, Anakreon, Bakchylides, Ibykos, Pindaros, Sappho, Simonides ja Stesichoros. 27. ,,Mina", rollid ja maskid kreeka lüürikas. Kreeka lüürikas ei esindanud jutustaja või autor enamasti oma reaalset mina, vaid see oli võetud "mina"-roll, mask. Tihti esindas see roll ka publikut või räägiti kogu linnriigi/polise eest. 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit.
jamb rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast (u-u-) kirjutati ka trohheilisi värsse ( -u-u) [Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis] Meelika : 2. monoodiline lüürika e soololüürika, soolo esitus lüüra saatel [ Sappho, Alkaios, Anakreon] 3. koorilüürika e koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine, lähtus paljuski folkloorist [ Alkman, Stesichoros, Simonides, Bakchylides, Pindaros! ] * Hellenismi ajal hakati muusika saatel esitatavad luulet nimetama lüürikaks, mida saatis keelpill lüüra. Lüüriline luule oli antiikajal seotud laulmise ja muusikaga isegi tantsuliste liigutustega. !!! jamb ja eleegia eraldusid varakult muusikalisest saatest, soolo- ja koorilüürikal püsis seos muusikaga kauem (hellenismi ajastuni) 10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,
idapoolsetele kreeka aladeleja asus türann Polykratese õukonda Samosel. Loomingust säilinud u 130 väga katkendlikku fragmenti, pikim neist ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. · Noorem põlvkond: · Simonides (557/6468/7 eKr) - Sündis Atika ranniku lähedal Keose saarel.Ateenas Hipparchose õukonnas samaaegselt Anakreoniga. Kirjutas paljudes zanrites:epiniikionid, ditürambid, epigrammid, hümnid,treenid,peolaulud. · Bakchylides (u 516451 eKr) Sündis Keose saarel, oli Simonidese õepoeg.Arvatavasti elas mõnda aega Sürakuusa türanni Hieroni õukonnas, viibis Peloponnesosel pagenduses. Kirjutas tellimustöid religioosseteks pidustusteks (paiaane ja ditürambe) erinevate jumalate auks ning epiniikeone.Kuni 1897. aastani Bakchylidese loomingut peaaegu ei tuntud. · Pindaros (520pärast 446 eKr) - Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas
Alkaios, Sappho (VII-VI saj.), Anakreon (VI saj.) b. koorilüürika; väljendas ühiskondliku elu sündmusi. Laululiigid: ditüramb (Dionysose ülistuslaul); al VI saj. II poolest epiniikionid (lauldi spordivõistluste võitjate jaoks), enkoomionid (lauldi kuulsate isikute või rühma auks, eriti türannide õukondades). Tunnustatud klassik koorilüürika alal on Pindaros, kellelt ülistusluulet telliti. Kirjutas ka oode jms. Tema kaasaegne võistleja oli Bakchylides (V saj.), keda hüüti Keose ööbikuks. Elas Sitsiilia türanni õukonnas. 33. Eleegiad ja jambid Eleegia (< kr elegos `kaebelaul'), distihhonidest koosnev flöödi saatel esitatav kaebelaul; al VII saj.-st e. Kr. igasugune eleegilises vormis luuletus. Eleegilise distihhoni skeem: // Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (Simonidese (?) epitaaf Termopüülides langenud spartalastele)