raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi tõttu on ta võetud looduskaitse alla. Rahvapäraseid nimesid Rääk, räägulind, rukkirääkaja, prääks, präägutaja, krääk, rääks, roojarääk, rukkilind, luharääk, heinarääk, rootsi rästas, hoburästas, rukkirästas. Kehamõõtmed Rästast veidi suurem. Tiiva pikkus 13...15 cm Ligikaudu 150 g. Levik Kogu Euroopas, va. kõige põhjapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kesk-Siberis kuni Baikalini. Eestis üldlevinud haudelind. Arvukus Arvukus tunduvalt vähenenud, praegu arvatakse Eestis pesitsevat ligikaudu 5000 paari. Elupaik ja-viis Niisked niidud, põõsaluhad, vilja- ja ristikupõllud, raiesmikud. Suurema osa elust veedab maapinnal kõrges taimestikus. Hädaohu korral päästab end joostes, vaid harva tõuseb ehmunult veidi õhku ja lendab kohmakalt veidi eemale. Jookseb kiiresti, väga osavalt pugedes ja tihti suunda muutes. Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud.
Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik:
mm on pruun, ilma tiivakeseta. Seemnekandvus algab mitte varem kui 25-35 aasta vanuses, sõltuvalt ökoloogilistest tingimustest. Kannab vilja pea igal aastal, kuid vähe, suuremad saagiaastad on kord 2-3 aasta järel. Seemneid levitavad vöötoravad ja pähklimänsakad. Annab võrsikuid, võib moodustada lisajuuri (eriti sambla-tundras). Juurestik on enamasti pindmine ja aeglase kasvuga, täiesti külmakindel ja vastupidav külmade meretuultele. Kasvab Siberis idast kuni Taga-Baikalini, Ohhoota mere rannikul, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel, Hiinas, Koreas, Jaapanis, moodustades tavaliselt tihedaid läbipääsmatuid tihnikuid. Kasvab nii kivistel, rähksetel, liivastel pindadel, samuti edukalt ka igikeltsa tingimustes. Kääbus-seedri puit on väga hea küte. Roomava seedermänni seemnetest saadakse toidu ja tehnilist õli. Pähkleid töötleb kohalik elanikkond, tööstuslikku tootmist peaaegu ei ole. Kultuuris leidub kääbus seedermändi harva. Ta
..80 mm pikkune. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. · Koht ökosüsteemis Vaenlaseks on rästik, nastik. · Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) Kivisisalik Lacerta agilis (L.) · Rahvapäraseid nimetusi Nõmmekärp, palukärp · Kehamõõtmed Üldpikkus on 16...18 (...22) cm, kere pikkus 9 cm. · Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Inglismaast ja Prantsusmaa idaosast Baikalini. Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on levinud vaid kohati Põhja- ja Lõuna-Eestis. Saartelt pole leitud. · Arvukus Kivisisalik on võrdlemisi haruldane. · Elupaik ja -viis On seotud kuivade aladega - eriti tüüpiliseks elupaigaks on liivased ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel, teepervedel, kuivematel puisniitudel ja metsaservades. Varjepaikadeks on hiire- ja mutiurud. Elab üksikult ning haldab
Seemned on piklikud, kõva kestaga. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub. Meie metsades võib puukujulise kadaka tüveümbermõõt küündida 2(3) meetrini. Areaal on väga suur. Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa- alusele pinnasele
Kraini mesilasema kärjel. Janek Saarepuu foto kus Apis tähendab “mesilast” ja mellifera “seda, kes kannab mett”. Kraini mesilased kuuluvad Meemesilased olid algselt levinud üle kogu Aafrika, Euroopa kuni hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall.
cm (diameeter 71 cm) kasvab Viljandimaal Paaksima külas, Jõessaare talumaal). Sadakond aastat tagasi kasvas aga Ahunapalu metsades © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 44 puuhiiglane tüveümbermõõduga üle nelja meetri. Selliseid hiiglasi Eestis metsades aga enam ei leidu. Areaal on väga suur. Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Vanuselt ei ole teadaolevad vanimad kadakad jäänud palju alla eakamaiks peetud tammedele (arvatakse, et harilik kadakas võib kasvada tuhandeaastaseks): Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal
· Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. · Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks Juniperus communis - Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest
annaabi.ee 
