Emotsioonid 1. Baasemotsioonid: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus 2. Baasemotsioonide vajalikkus näidetena: Hirm- Kaasasündinud emotsioon, mis aitab ära hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt käituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon, mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. 3
on emotsioonide uurimine olnud väga populaarne nii minevikus kui ka hetkeseisuga on tundmuste uurimine aktuaalne ja samamoodi ka tulevikus (autor). Põhi- ehk baasemotsioonid Baasemotsioonideks nimetas Paul Ekman emotsioonid, mida pole võimalik selgeks õppida, vaid need on inimese ajju kodeeritud, universaalsed ning on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm, üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19). Põhiemotsioonid on seotud ajutegevusega. Põhiemotsioonide kriteeriumid on: universaalsete näoväljenduste olemasolu, emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused, emotsioonide esinemine ka teistel primaatidel, tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena, kaasneb püsivate ja
motivatsiooniline seisund motiiid mõjutavad psüühilist ja käitumuslikku tegutsemist ja kaasneb emotsionaalne seisund Põhieeldus: käitumine on keskkonnaga kohanemine Emotsionaalsed stiimuli (nt oht) jõuavad enne afektiivsesse süsteemi kui tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima Ortony ja Turner (1990) kritiseerisid baasemotsioonide ideed- ei teata palju neid on ja miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks
peavad leidma oma tee, et teadvustada ja toetada etnilist, usulist ja kultuurilist mitmekesisust ning pakkuda lastele turvalist ja toetavat arengukeskkonda. Emotsionaalse tervise edendamine Lasteaia emotsionaalne keskkond Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused.
4 õpivad ja seejärel omandavad palju sotsiaalseid oskusi. LASTEAIA EMOTSIONAALNE KESKKOND Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans (2002: 20) toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad (Vaadates siseriiklikke õigusakte võib esile tuula alushariduse raamõppekava, kus õppe ja kasvatustegevuse eemärkidena on sätestanud näiteks, et eesmärgiks on „rikastada laste tundemaailma ja pakkuda
saavutavad prioriteetse väärtuste), (4) ekspressiivne/kommunikatiivne (suhtluse ja koostegevuse regulatsioon), (5) mnestiline (emotsioonid mõjutavad mälu ja õppimist), (6) empaatiline (kaastunde emotsiooni teke) emotsiooni kütkes viibin inimene on erapoolik limbiline süsteem – ajupiirkondade ja -stuktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses talamsue ja hüpotalamuse piirkonnas SÜNNIPÄRASELT ANTUD EMOTSIONAALSETE KÄITUMISTE MUSTRID: baasemotsioonide jagunemine: 1) paanika – käivitub harjumusliku või sooda keskkonna kadumisel 2) raev – käivitab viha ja rahulolematuse 3) otsing/ootus/uudishimu – aitab keskkonda tundma õppida 4) hirm – ohtlike situatsioonide vältimiseks emotsionaalsete seisundite alaliigid: 1) meeleolu – tundeelamuslik olek 2) ärevus – ebakindlus, ohustatusse, ootuse ja ebamäärasuse elamus, abitus- ning hirmutunne
• (Margit Sutrop) - teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil - Õnne mõiste võtab kokku kõik selle, mis on inimeste meelest ihaldusväärne ja väärtuslik - Antiikfilosoofid uurisid asjatult, kas ülim õnn seisneb rikkuses, meelelises naudingus või mõtisklemises …. Õnnelikkus ...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka. - Laiemas tähenduses on õnnelikkus elukvaliteedi ja heaolu sünonüüm. - Veenhoveni (2004) väitel defineeris õnnelikkust kui valu ja meeldivuse summat (“the sum of the pleasure and pain”) Jeremy Bentham (1789). - Uuringutest on selgunud, et abielus inimesed on õnnelikumad, eluga rohkem rahul ning nende tervis on parem ja eluiga pikem, ka läbipõetud haiguste järel - Cantrili (1965) arvates on õnnelikkus eduka vananemise indikaator. *Vanemad inimesed on õnnelikumad
Seega on positiivne tundmus isemotiveeriva olemusega. Närvisüsteemis on üks selline piirkond, mis on selgelt seotud emotsioonidega, mis ennekõike aitavad aru saada, mis on ohtlik ja üleüldse, et miskit ohtlikku tuleb. See annab aluse ettevaatlikuks olemiseks. Selle tuuma nimetus on mandeltuum. Mandeltuum suudab midagi ohustavad märgata juba enne kui inimene seda teadvustab. Meie närvisüsteem suudab seega kiirmini mõteka reageeringu ettevalmistada kui inimese teadvus. Baasemotsioonide olemasolust Emotsioonide teoreetilisel käsiltemisel on olnud olusieks küsimuseks, kas on olemas mingite emotsioonide baasmõõtmed – mis on miinimumarv, mille abil enamus peamistest tundeelamustest saame ära liigitada. See on seotud küsimusega, kuidas emotsioonid tekivad ja arenevad. Edmund Rolls (1998). Ühes skaala otsas on ekstaas ning teises äärmuses on õudsutunne. Samuti tugev on kõrgendatud emotsionaalne kõrgolek ning selle peegelpildis on hirmutunne. jne
annaabi.ee 
