olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Kujutavas kunstis ongi just see ajavahemik popkunsti sünniajaks. Nii USA-s kui Inglismaal avastasid kunstnikud enese jaoks kommertskeskkonna, kusjuures valdavalt hakati seda kujutama atraktiivsena, jõuliselt ning selle banaalsust aktsepteerides. Inimesed ja keskkond ei eksisteeri üksteisest sõltumatult. Seni olid aga 20. sajandi avangardsed elitaarsed kunstivoolud üldjuhul igapäevaelu põlastanud ning püüdnud oma temaatikana ikka midagi spetsiifilist, enneolematut ja massidele arusaamatut pakkuda. Sealhulgas oli abstraktne ekspressionism kui viimane selgelt valitsenud kunstivool 20. sajandi keskel raudselt eitanud lihtinimese probleemide või olme kujutamist. Kahtlemata oli "keskmine inimene" talle arusaadavast kunstielamusest kaunikesti ilma jäetud ja kunst
vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma. Esimese esimese rühma esindajad kasutavad modernismi kui üldmõistet, mille alla arvestatakse mitsmesugused eksperimentaalsed ja avangardsed voolud 20.sajandi I poole Euroopa kirjanduses: futurism,ekspressionism,dadaism,sürrealism jne. Eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Teine läheneminese modernismile on kirjanduslookeskne. Selle puhul peeatakse moderismi alagusajaks umbes aastat 1910- kui alustatakse futurismist või aastat 1890- kui laustatakse sümbolisimist Kolmas vaatenurk põhineb teoorial: modernismi defineeritakse eelkõige teksti ja tegelikkuse
1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Nimetuse tarvitamisel on oluline see, kas abstraktset kunsti viljeldi kahe sõja vahel kunstimetropoli maine endale haarata suutnud New Yorgis (ja mujal Ameerikas) või parajalt "solvunud" ja oma positsiooni kaunikesti II maailmasõja tulemusel kaotanud Pariisis (ja mujal Euroopas). Sõjast suhteliselt puutumata Ameerikasse põgenesid paljud avangardsed Euroopa kunstnikud ja nende mõjul tekkis maja nduslikult märksa paremates tingimustes oleval maal pinnas moodsa kunsti, seal hulgas ka abstraktse kunsti viljelemiseks. Teise maailmasõja järgsed abstraktsionismi voolud on: l abstraktne ekspressionism e. action painting, l abstraktne impressionism. 1940. aastatel sündis sõjajärgses Pariisis omanäoline ja varasematest suundumistest erinevasisuline abstraktsionismi alavool Kunstnikud
Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist välispindadega risttahukad. Peagi võttis USA-s isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu. Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik eesotsas teoreetik André Bretoniga. Sürrealistide spontaanne mõistuse kontrollita eneseväljenduse nõue leidis Ameerikas soodsa pinnase. Ent Ameerika avangardsed kunstnikud osutusid otsustavalt abstraktsemateks kui Euroopast tulnud sürrealistid. Peatsed abstraktse ekpressionismi viljelejad arendasid edasi sürrealismi ideid, rakendades abstraktses maalikunstis järjekindlalt automatismi meetodeid. Automatism ise on spontaanne maalimisprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult ja mille puhul tuleb igasugune oma tegevuse ratsionaalne kontroll loomeprotsessist välja lülitada.
objektiivne Naturalism- detailirikas sõnastus, kujutasid tegelikkust seda ilustamata, kujutasid elu mustemat poolt, proosat eelistati draamale ja luulele Romantism- tundeline, lüürika, eemaldumine tegelikkusest. 2. Miks on kirjandusteoste puhul eriti oluline stiil? See võib edasi anda teatavat meeleolu või muljet 3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis
Vahendite hulk, mille abil juugend end avaldas, oli sama mitmekesine kui sellesse haaratud isiksuste arv. On raske, kui mitte võimatu, anda lihtsat juugendstiili definitsiooni. Siiski on võimalik välja tuua mõned põhjapanevad iseloomujooned, kui arvestada probleeme, millega nii maali- kui ka dekoratiivsed kunstnikud kokku puutusid ning nende esitatud lahendusi. Sümbolism maalikunstis oli enamasti reaktsioon realismile ja naturalismile, mis olid valitsenud kunstis XIX sajandil. Isegi avangardsed impressionistid olid osa sellest traditsioonist. Mõjustatuna sümbolistlikest poeetidest, kes heli, rütmi ja sõnaliste kujundite abil tahtsid äratada emotsionaalset vastukaja ja kujundada mõtteid, tahtsid ka sümbolistlikud maalikunstnikud minna teisele poole realismi ning rõhutada oma töödes kujutelmade müstilisust ja kahetähenduslikkust. Redon kritiseeris impressioniste, et nad ei olnud tõstnud
Võime pidada seda isikupäraseks stiiliks. Muutub aeg, muutuvad kombed, arusaamad, mood. Mood muutub detailides, stiil on ja jääb. Isikupärane stiil ei piirdu ühel hooajal pakutavaga, vaid mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamisega. Minevik moe seisukohalt on igihaljas klassika, mis on alati moes ja moodustab nii naise kui ka mehe garderoobi raudvara. Olevik dikteerib ajakohased detailid, tulevik on ajavaimu ja tulevikutunnetuse tajumine, lisaks avangardsed nüansid. Saksa moenõustaja Waltraud Rang, kes muide annab nõu ka BMW müügimeeskonnale kogu maailmas, leiab: “Meestel on väga oluline valida ülikonna juurde lips, mis peale ülikonna värvi harmoneerub ka tema naha, silmade ja juuste värviga. Kui see tundub liiga keeruline, tasub valida lips, mis ennekõike rõhutab silmade värvi; ümmarguse näo puhul võiks härra valida suuremustrilise lipsu, kitsa näoga passib paremini triibuline.”
suri.ee/etnofutu/) 1986 Vikerkaar (www.vikerkaar.ee) 1989 Akadeemia 1990 & 1995 Vagabund – Tallinnas annab välja Joel Sang. 1995nda aasta number on pühendatud Juhan Viidingule. 1991-1993 Kostabi – ’Tartu linna kultuurileht’ Eesti kirjanduse põhijooni 1989-1995 Paljusus – keegi ei saa aru, mis on paljususes oluline ja mis mitte, avaldatakse palju. Dünaamika – käib mingi sebimine, mingid avangardsed väljaasted. Dünaamika kaldub ka kirjanduskeelde. Erinevad keelekihid ja võõrad keeled – põimuvad erinevad keeled ja võõras keel tungb eestikeelsesse teksti. Kui 80ndate teisel poolel uus kirjanduslik tõus silma hakkab, hakkab silma mingi prantsuse orientatsioon, eriti tänu Krullile ja Õnnepalule. Hakatakse kuidagi ülekirjutama Siuruaegset klassikalist-avangardset loominugt. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga –märke oli ka varem,
annaabi.ee 
