mõtlemata, kuid need siiski kujundavad inimese elu. Ajalugu näitab, et sallivus on suurt rolli mänginud kogu aeg. Enamik sõdu on alguse saanud erimeelsustest erinevate uskumuste, traditsioonide, eluviiside või välimusega inimeste vahel. Teise maailmasõja ajal aset leidnud holokausti põhjuseks oli Hitleri sallimatus juutide vastu. Ta otsustas, et on õige väga paljude elud lõpetada, kuna nende uskumused ei klappinud tema enda omadega. Tänapäeval on samuti palju sallimatust, kuid selle avaldumisviisid on muutunud. Sallimatus esineb endiselt näiteks rahvuste vahel. Samuti on sallimatuse aluseks tihti nahavärv, seksuaalne orientatsioon ja usulised vaated. Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, kellel kõigil on oma arvamused ja uskumused. Enda omast erineva maailmavaate või välimusega on tihti keeruline leppida ja arvestada. Nii mõtlevad näiteks mõned valged inimesed, et nemad on kuidagi paremad kui tumeda nahaga inimesed. Seega peavad nad end justkui priviligeeritumaks, kuid seda
vestluste, tantsude ja lauludega looduse taustal loovad. Temaatika Usuline korruptsioon ja munkade liiderlikkus,; Usuline korruptsioon; maised Õukonnaelu armuseiklused; inimeste patud ja nõrkused; eraelulised seigad; rõõmud; seisuste ja nõrkuste armastuse erinevad abielurikkumine, armukadedus; kohtunike kriitika, ülemast seisusest avaldumisviisid, truudusetus, aus korruptsioon alamasse langemine armastus, munkade silmakirjalikkus Karakterid Psühholoogiliselt mitmekesised tegelased: ülikud, Detailsed ja hästi välja joonistatud Õukonnategelased, kelle hingeelu
• Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi • Nt. tänapäeva neuroteaduses on seisukoht, et meil on olemas ainult keha ning hinge asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused • Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda • Atribuut - omadus, mis on asjale iseloomulik ja lahutamatu substantsist • Moodused/viisid - atribuudi avaldumisvormid või avaldumisviisid • Kahe subsantsi õpetus - inimeses on teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid • Hing saab eksisteerida ilma kehata, aga mitte vastupidi • Hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (saame vastavalt oma tahtmisele liigutada käsi ja jalgu) • SUBSTANTS hing; ATRIBUUT mõtlemine; MOODUSED kahtlemine, rõõmustamine, fantaseerimine, soovimine • Keha olemasolus saab kahelda, mõtlemises mitte
......................... 12 SISSEJUHATUS Loovuse tähtsusest räägitakse tänapäeval palju nii üksik indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil. Loova organisatsiooni üheks edu allikaks peetaksegi loovust ja innovatiivsust, mida tihti kasutatakse koos, mõnikord lausa sünonüümidena. Sellepärast olen minagi oma töös kasutanud mõlemat väljendit. Oma referaadis püüan anda lühikese ülevaate loova organisatsiooni olemusest. Täpsemalt toon välja loovuse mõiste ning selle erinevad avaldumisviisid inimeses. Toon välja loova organisatsiooni põhilised tunnused, kuidas arendada ja säilitada loovust. Samuti räägin innovatsiooni rollist ning Ready Aim Fire protsessist, mis aitavad loovat organisatsiooni luua. Kõige lõpuks räägin veidi ka organisatsiooni juhtimisest. Materjalid, milledele oma töös olen viidanud, leiab töö lõpust kasutatud kirjanduse loetelust. 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON
Samas on temperament pigem potentsiaal, võimalikkus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, votivatsioonist jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri annab kehale soojuse, kollane sappkuivuse, musta sapp niiskuse ja limakülmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab
Samas on temperament pigem potentsiaal, võimalikkus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, votivatsioonist jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri- annab kehale soojuse, kollane sapp-kuivuse, musta sapp- niiskuse ja lima- külmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja
Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused, mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning (punkt)valgusallika kaugus avast a
2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega. Maateaduste alused I (12.sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal. Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest.
nõrgas happes ei "kee", siis võiks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes keskkondades on geotermaalse gradiendi väärtus märkimisväärselt erinev.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
