Arutluse tõestamine Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 ... En J kus E1 ... En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järelduseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&...&En J Kui nüüd sellise lause tõeväärtustabel on samaselt tõene, siis võime öelda, et järeldus J järeldub eeldustest E1 ... En. Näide 1. Kui Marile meeldib Jüri, siis Mari naeratab Jürile. Marile meeldib Jüri. Mari naeratab Jürile.
Eitus- , NOT Tõese lause eitus on väär ja vastupidi. Tõeväärtustabelid p q p&q pVq pq pq 1 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 Arutluse tõestamine 30.01.2014 Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 … En J kus E1 … En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järeldumiseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&…&EnJ Kui nüüdselliselause tõeväärtustabel on samaselt tõene, siis võime öelda, et järeldus J järeldub eeldustest E1 … En Näide1. Kui Marile meeldib Jüri, siis Mari naeratab Jürile. Marile meeldib Jüri.__________________________ Mari naeratab Jürile
· Peab olema ühemõtteline 5. Exceli risttabel üks andmeanalüüsil kasutatav MS Exceli vahend on Pivot Table (nn. pöördtabel või risttabel), mille abil on võimalik ühendada tabeli mitme veeru andmeid ja analüüsida suurt hulka andmeid. Tulemuse võib lasta esitada ka graafilise diagrammina. 6. Algoritmiline keel (komponendid) mõeldud arvutist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks. Selle abil esitatakse aritmeetilised arvutused algebraliste avaldistena. Selles kasutatakse spetsiaalseid lausekonstruktsioone peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride (seeria, korduse ja hargnemise) esitamiseks. Võimalik on sisendi-väljundi kirjeldamine. Ning saab erinevate objektide omadusi esitada kasutades erinevaid andmetüüpe (arvud, massiivid, hulgad, kirjed, puud, graafid jne). (V.Viies)Neid võib klassifitseerida: Kasutusala järgi, struktuuri järgi (semantiline lähenemine). Praktiliselt jaotati 5-ks rühmaks.
kirjeldamiseks. * Mealy mudel W(t) = (A(t), Z(t)) * Moore mudel W(t) = (A(t)) - sisend tähtsust ei oma, sõltub ainult olekust A. Nt: Mealy ja Moore'i automaadid võivad olla aluseks ühtede või teiste juhtseadmete väljatöötamisel. Nende erinevus väljundfunktsioonis. Automaadid võivad olla esitatud · tabelina · graafina · analüütiliste avaldistena 18. OPERATSIOONIAUTOMAAT: REGISTERMÄLU, ALU. Operatsiooniautomaadil on aritmeetika- loogika seade, mis teostab juhtautomaadi poolt lahendatud loogikaülesandeid. ALU (arithmetic- logic- unit) Aritmeetika- loogikaploki põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus (inversioon), loogiline liitmine (disjunktsioon), loogiline korrutamine (konjuktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk välistav või
y2: /x1’: 2-AND + 2-AND + 4-OR --> 2-OR + 2-And + 3-OR [2+2+(3+2)=9 -> 2+2+3=7 valitud] /x2’: 3-AND + 2-AND + 4-OR --> 2*2-AND + 2-OR + 3-OR [2+2+2+3=9 -> 2+2+2+3=9 halvem] /x4 : 2-AND + 2-AND + 4-OR --> 2-OR + 2-AND + 3-OR [2+2+(3+2)=9 -> 2+2+3=7 sama] y3: /x3’: 3-AND + 3-OR --> 2*2-OR + 2-AND [3+3=6 -> 2+2+2=6 sama] y4: pole alamavaldist Skeem pärast ühiste alamavaldiste leidmist Tulemus avaldistena, aluseks on y1, y3 ja y4 tuumade parimad variandid. y1’ = x2 (x3’+ x4’) + x2’x3 x4 + x1’x4’ y2 = x1’(x2’+ x4’) + x3’x4’ + x2’x3 x4 y3 = x3’(x1 + x2) + x1’x3 y4’ = x2’x3 x4 + x1 x3’+ x2 x4’ Skeem elementidega #2 x1i = x1' [1.5/1.5] 1.5 x2i = x2' [1.5/1.5] 1.5 x3i = x3' [1.5/1.5] 1.5 x4i = x4' [1.5/1.5] 1.5
* Mealy mudel W(t) = (A(t), Z(t)) * Moore mudel W(t) = (A(t)) - sisend tähtsust ei oma, sõltub ainult olekust A. Nt: Mealy ja Moore'i automaadid võivad olla aluseks ühtede või teiste juhtseadmete väljatöötamisel. Nende erinevus väljundfunktsioonis. Automaadid võivad olla esitatud · tabelina · graafina · analüütiliste avaldistena Koodimuundur On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. Kuvarid CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale
on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil x[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: 2x[k] = 2x[k +1]- x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; 3x[k]= 2x[k+1]- 2x[k]=x[k+3]-3x[k+2]+3x[k+1]-x[k] Avaldisest nahtub, et korget jarku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k] 2.3 Diskreetne ülekandefunktsioon Leiame diskreetaja süsteemi
Olekumuutujate koguarvu nimetatakse süsteemi järguks; Väljundmuutujad y(k), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisenditele ja mis on süsteemis otseselt mõõdetavad. Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx[k] = x[k + l]- x[k] Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x[k] = Δ 2x[k +1]- Δ x[k] = x[k +2]- 2x[k +1]+x[k]; Δ3x[k]= Δ2x[k+1]- kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y[k]=CX[k] + DU[k] Diskreetne ülekandefunktsioon- Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise,
on süsteemis otseselt mõõdetavad). Diskreetaja võrrandis esinevate funktsioonide muutusi ajas saab kirjeldada diskreetfunktsiooni diferentsi abil Δx(k) = x(k + l)- x(k) Diferents on eenduv naaberdiferentside vahe. Saab võtta tarvitusele ka kõrgemat järku diferentse: Δ2x(k) = Δ 2x(k +1)- Δ x(k) = x(k +2)- 2x(k +1)+x(k) Δ3x(k)= Δ2x(k+1)-Δ2x(k)=x(k+3)-3x(k+2)+3x(k+1)-x(k). Avaldisest on näda, et kõrget järku diferentse saab avaldada naaberdiskreetide kaudu avaldistena, mille koefitsendid vastavad binoomkoefitsentidele ning liikmete märgid vahelduvad. Tuletise mõiste definitsiooni kaudu saab leida tuletise ligikaudse seose diferentsidega. Tingituna piirprotsessi võimatusest diferentsi korral võivad vead tuletise asendamisel osutuda küllalt suurteks. Üldjuhul saab anda võrrandid kujul Y(t)=CX(t)+DU(t) -> Y(k)=CX(k) + DU(k) Diskreetne ülekandefunktsioon: Leiame diskreetaja süsteemi väljundmuutuja z-kujutise, lähtudes
ole üheselt ära määratud funktsioonide täitmise järjekord. Neid kasutatakse väga laialdaselt tehisintellekti probleemide lahendamisel. Tuntumad funktsionaalsed keeled on: · Lisp (1960) Programmeerimise algkursus 8 - 89 · FP (1978) · Miranda (1978) · ML (1980) · Hope Loogilised keeled Loogiliste keelte omapära seisneb selles, et nendes kirjutatud programm kirjeldab ülesandes kasutatavate objektide seosed loogiliste avaldistena, mille väärtused saavad olla kas tõesed või väärad. Ka programmi töö tulemuseks on esitatud küsimuse tõeväärtus. Võib ka rääkida selliselt, et loogilise programmeerimise käigus pannakse kirja aksioome ja programmi täitmise käigus püütakse tõestada esitatavaid väiteid. Tuntumaks loogiliseks keeleks on Prolog, mis on välja töötatud 1970. aastate alguses. Kui jaapanlased rääkisid viienda põlvkonna arvutitest, mis hakkab suhtlema kasutajaga hääle abil,
programmidest ei ole üheselt ära määratud funktsioonide täitmise järjekord. Neid kasutatakse väga laialdaselt tehisintellekti probleemide lahendamisel. Tuntumad funktsionaalsed keeled on: • Lisp (1960) • FP (1978) • Miranda (1978) • ML (1980) • Hope Loogilised keeled Loogiliste keelte omapära seisneb selles, et nendes kirjutatud programm kirjeldab ülesandes kasutatavate objektide seosed loogiliste avaldistena, mille väärtused saavad olla kas tõesed või väärad. Ka programmi töö tulemuseks on esitatud küsimuse tõeväärtus. Võib ka rääkida selliselt, et loogilise 14 / 115 programmeerimise käigus pannakse kirja aksioome ja programmi täitmise käigus püütakse tõestada esitatavaid väiteid. Tuntumaks loogiliseks keeleks on Prolog, mis on välja töötatud 1970. aastate alguses. Kui jaapanlased rääkisid viienda põlvkonna arvutitest, mis hakkab
annaabi.ee 
