Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.
Alati, kui kaupa riiulile sättima pidi, tuli arvestada pakendil oleva noolega, et see oleks ülespoole. Laos komplekteerisin kauba alusele, raskemad tooted alla ja kergemad tooted peale. Peale seda, kui olin kauba alusele pannud, kiletasin aluse ära, et kaup ümber ei kukuks. Juhul, kui laevalt pidi midagi teisele laevale saatma, siis pakkisin lahtised asjad tühjadesse kastidesse ning kiletasin kõik ära, kui laev oli sadamas ja autod tekilt lahkunud, sain kauba autotekile toimetada ning ära saata. II Teema: Pakendite liigitus transpordipakendid. Transpordipakendiks olid euroalused (1,2 x 0,8) ning poolikud alused (0,6 x 0,8). Kõik alused olid ringluses. III Teema: Pakendiringlus ettevõttes. Olmejäätmete jaoks oli eraldi suur prügikonteiner, kuhu jäätmed spetsiaalse aparaadi abil kokku pressiti. Konteineri täitumisel toimetati olmejäätmed laevalt minema. Papp pandi papipressi, kus kõik kokku suruti, papp toimetati sadamasse jõudes mandrile.
Ta kandis kuuldust ette, kontrollis visiiri lukustussüsteemi ja teatas sillale, et kõik paistab korras olevat. Kell 01.00 asus sillale vahetusmeeskond. Umbes kell 01.05 alanud iseäraliku heli kuulsid järgmise 10 minuti jooksul mitmed reisijad ja mitu oma kajuteis viibinud vabavahis meeskonnaliiget. Kui valvemadrus pärast vahikorra vahetust ringkäigult tagasi tuli, jõudis ta järele kaptenile ja sisenes kohe tema järel kaptenisillale. Varsti pärast seda saadeti ta tagasi autotekile, et selgusele jõuda helide põhjuses. Aga sinna jõuda tal ei õnnestunud. Umbes kell 01.15 rebenes visiir vööri küljest ja vajus üle vöörtäävi. Ramp rebiti täielikult lahti, mistõttu autotekile valgus tohutul hulgal vett. Väga kiiresti kaldus laev tugevasti tüürpoordi. Estonia pöörati pakpoordi ja vähendati kiirust. Reisijad tormasid treppidest üles, paljudes kohtades puhkes paanika. Suur hulk reisijaid jäi oma kajutisse lõksu ega pääsenud enam välja
meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi. Sügavus on laevahuku paigas 7080 m. Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. [3] KOKKUVÕTE Kokkuvõttes on park ilus ja ajalooline. Pargis on suviti teater. Rannamäe pargis on ka Estonia huku mälestusmärk. Estonia laeva esimene reis oli Turu-Mariehamn-Stockholm. See toimus 29. Juuni 1980. Eestlased tuntsid huvi laeva vastu aastal 1992. Eestlaste käes ei jõudnud laev kaua olla, sest aastal 1992 sõitis laev Tallinnast-Stockholmi, kuid teepeal laev uppus. Pardal oli pea 1000 reisjat, millest 137 inimest päästeti. Rannamägi oli algselt kaitse rajatis
Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb. Varsti pärast parvlaeva Estonia hukkumist moodustati ju Eesti, Rootsi ja Soome ühine uurimuskomisjon, et välja selgitada uppumispõhjus. Jõuti järeldusele et laeva visiir rebenes vööri küljest ja vajus üle vöörtäävi. Ramp rebiti täielikult lahti, mistõttu autotekile valgus tohutul hulgal vett. Laev uppus kiiresti, ahter ees, ja kadus selles piirkonnas viibivate laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50. Ehk siis 35 minutiga, mis on Estonia sugusele ilmatu suurele ja keerukale konstruktsioonile võimatu ülesanne. Veekindlad alad, sajad suletud ning mitmesuguse tugevusega kajutiuksed, paljud kõrgete barjääridega tekid ja korrused aeglustavad vee sissetungi. Laevaarhitekt Andres
Lifti eest võtsid poetöölised kauba enda hoolde. Kui poetellimus oli kokku pandud, siis võtsime teised tellimused, mis olid saadud pubist, showbaarist 6 ja 7, klubist ja kruiisijuhilt. Olles tellimused kokku pandud, siis viisime need ise ära. Kui kaup oli viidud ja laev veel sadamas polnud, siis saime minna sööma ning kohvi jooma. Kui laev sadamasse jõudis, pidime lattu kaupa ootama minema. Kauba saabudes läks 2 inimest autotekile ja 2 jäid alla lattu. Autotekil olevad töölised võtsid kauba maha ja panid kaubalifti. Kui kaup alla lattu jõudis, siis võeti kaup vastu ja viidi enda kohale (veinid veinilattu, kommid kommilattu jne). Peale seda kui kõik kaup oli ära tulnud, siis hakkasime kaupa kontrollima ükshaaval. Ühe asja kontrollisime ära, viisime selle ettenähtud kohale ja siis järgmised. Õhtuks sai meil kaup komplekteeritud. Peale seda täitsime lisatellimused, mis päeva jooksul olid tulnud
aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil TallinnStockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Maarianhaminasse, sest Ahvenamaa liinidel jäi tax-free-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil TallinnHelsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile TallinnStockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. 2008. aastal valminud Baltic Princess (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil TallinnHelsingi
Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu sõlmega. Olles kaile piisavalt lähedal antakse ära esimene ots mis on springots. Kail kinnitatakse otsad pollaritele ja laevast pingutatakse otsad peliga. Kuna ühele elektrimootorile on ühendatud ankrupeli ja 2 pooli, siis neid saab koperdada, millega on võimalik liigutada vastavat pooli või ankrut. Alati peab kandma kaitsevahendeid, vähemalt kindaid ja kiivrit. Peale otste äraandmist panen viskeliini kokku ja suundun autotekile. Juhul kui viskeliin peaks otsa küljest ära tulema tuleb ots uuesti sisse tõmmata uuesti viskeliin kinnitada. Väga hoolikas tuleb olla, sest viskeliin võib kuskile taha jääda. Kui ots täielikult ära anda tuleb jälgida, et otsa kiirel liikumisel keegi sellega pihta ei saa, sest kui ots on täielikult välja antud rapub ta hetkeks. Tallinnas sildutakse vasaku pardaga ja Stockholmis parema pardaga. Sildumist juhendab vööri haalamistekil tüürimes või pootsman. 6
annaabi.ee 
