iidolitele. Nende saavutusi pole võimalik ületada, kui alustame samalt rajalt, kust nemad. Et midagi uut luua tuleb valida täiesti uus tee, mida rajama hakata. · Selleks, et teatud töö tegemine oleks efektiivne ei saa inimene usaldada vaid oma meeli ega kasutada kulunuid võtteid, vaid tuleb kasutada oma mõistust ja suunata sihikndlalt oma tegevust. · Meil pole õigust autoriteetides kahelda, neid parandada või laita. Isegi kui me seda teeks ei oleks sellel mingit mõjuvat järelkõla. Uute ideededega on raske tähelepanu võita kuna vanad austaud ideed summutavad need. · Autor ei tee tol hetkel õitsenud filosoofiat maha, kuid tunnistab, et see filosoofia on raskesti haaratav ning ei anna inimestele mingit reaalset kasu. · Leiutades peavd olema kooskõlas teadus ja loodusfilosoofia. Teaduse arenedes ja
Heraklese vägiteod Teeba kuningas Oidipus Trooja sõja lugu "Ilias" ja "Odüsseia" Autoriks Homeros? Ülesanne Võrrelge Vana-Kreeka teatrit tänapäeva teatriga. Õpik lk 120-121 Kreeka jumalad Tuleta meelde Kreeka jumalad! Õpik lk 110-111 ,,Filosoofia saab alguse imestusest." Aristoteles Sokrates (470-399 eKr) Skulptori ja ämmaemanda poeg, kiviraidur Ei pannud oma mõtteist midagi kirja. Sokrates õpetas kahtlema omaks võetud veendumustes, teguviisides, autoriteetides ja iseenesestmõistetavuses. 399. a eKr esitati Sokratesele jumalate eitamise ning noorsoo rikkumise süüdistus ning ta mõisteti mürgisurma. Võttis endalt elu. Sokratese vaated "Parem mõeldes surra kui elada mõtlemata" ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." "Iga väide peab olema vaidlustatav" ,,Tunne iseennast!" ,,Ateena on nagu laisk hobune ja mina olen nagu kiuslik parm, kes üritab talle eluvaimu sisse ajada." Platon (427- u 347 eKr) Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja.
Uusaeg Lõppes: 20 sajandi algus 1900 1 maailmasõja algus 1914 Uusaja tunnused: Valgustusfilosoofia Absolutism Kirku võimu vähenemine Rahvusriikide tekkimine 9) Valgustus. Tunnused 1680-1780. aastal – valgustusperiood 18.saj – valgustussajand Filosoofiline sound ühiskonna mõtestamiseks Valgustajad – hakati kahtlema vanades autoriteetides ja kiriku võimus Hakati kahtlema absoluutse tõe olemasolus Oluline oli usk ratsionaalsesse mõistusesse/ usk mõistuse jõusse Kritiseerimisejulgus Inimeste vaimne vabadus John Locke Esitas inimõiguste käsitluse Ta uskusüleminekul põlluharimisel tekiks varanduslik ebavõrdsus Teda peetakse liberalism isaks Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau
Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku mõtlemise eeskujuks pidi saama matemaatika. Järelikult pidi uurija kahtlema nii skolastikute kui ka humanistide poolt eeskujuks seatud antiigi saavutustes. R. Descarte ei olnud jurist. Tema õpetus mõjutas põhjapaneval määral juristide mõtlemist, nende mõtlemisviisi. Juristid pandi kahtlema senistes Rooma õigusele tuginevates autoriteetides, mida olid omakorda pühitsenud keiserlikud ja paavstlikud ürikud. Kahtlemine tõi endaga kaasa vabanemise senisest roomaõiguslikust traditsioonist. Eelöeldu ei tähenda siiski, et loomuõigus oleks lõpetanud Rooma õiguse toimimise Ladina- Euroopas. Rooma õigus jäi püsima, kuid loomuõigus, st loomuõiguslikel seisukohtadel olevad ja ratsionalistlikult mõtlevad juristid andsid loomuõigusele uue kehtivusaluse.
Teadvus: Teadvus *igapäevane teadvus Alateadvus: *eelteadvus(seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad, ebameeldivad mälestused. Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb) „Religioon on üleüldine „neuroos“, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust“ Pilet 4 1. H 2. Karl Marx ja filosoofia 1818-1883 Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas
täiustades) kujutama. Sellel ajastul ilmus palju kuulsaid teoseid, mille keskmeks samuti humanismi ja renessansi ideed. Ühed kuulsaimad poeedid ja kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio. Ilmus teoseid, milles kritiseeriti julgelt ühiskonnakorraldust ja poliitikat, räägiti ideaalsetest maadest need mõtted mõisteti aga tavaliselt hukka. Üldse said inimesed rohkem julgust kahelda tuntud autoriteetides ja kritiseerida nende töid. Enam ei pidanud järgima kellegi seisukohti ja võis julgelt vastu vaielda. Glob. : trükikunsti levik, raamatute massiline trükkimine Suured maadeavastused: Maadeavastused said alguse Aafrika lääneranniku avastamisest, esimesed retked sooritati 14. sajandil. Peamised tuntud meresõitjad olid hispaanlased ja portugallased. Maadeavastuste jooksul õpiti kindlasti palju uusi oskusi, satuti olukordadesse, mis ei olnud võib-
Parlament: 1) käib koos regulaarselt 2) valitsuse moodustavad need isikud, kes on parlamendis enamuses parlamendil on õigus valitsust umbusaldada Valgustus Vaimne liikumine Euroopas 18. sajandil juhtmõte: usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse uskumusse. Eeldusteks olid loodusteaduste areng (andis teadmisi maailma toimise kohta ning pani kahtlema senistes autoriteetides) ja maadeavastused (mis laiendasid silmaringi). Tähtsad inimesed on Galilei Galileo oma tsentrilise maailmapildiga ja Kant, kes selle liikumisega algust tegi ning Isaac Newton, kes 17. sajandi lõpus esitas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooni seaduse. Sai alguse Inglismaalt, kuid kõige mõjukamad valgustajad olid prantslased. I. Kant käis välja valgustuse kohta definitsiooni -> inimkonna vaimse vabanemise protsess. Valgustusele iseloomulikud ühiskonna käsitlused:
ligimestega. Tähtsal kohal on vennaste võrdsus ja palvetunnid. Kõik rügavad ühtmoodi alandlikkuses, armulauda hakatakse nimetama armastus söömaajaks. Tegeldakse ka koos laulmisega, sest usutakse, et laul tuleb inimese südamest. Pietismile järgneb 18. sajandil valgustusajastu. Filosoof Immanuel Kant on öelnud, et see oli ajastu, mil inimkond vabanes oma alaealisusest. Hakati kahtlema religioossetes printsiipides, kirikus ja seisuslikes autoriteetides ning hakati enam väärtustama ratsionaalselt mõtlemist, demokraatiat ja inimõigusi. Valgustusajastuga käis koos linnastumine ja kiire tehniline progress, linnainimestel kadus side kirikuga. Erinevalt reformatsiooni minevikuihalusest vaatas valgustusaeg tulevikku. See ühildub ka kristliku õndsuslooga. inimkonna edasiminek on õndsuslooliselt seletatav. Samas jääb suureks küsimuseks, kuidas ühendada usku paremasse tulevikku väitega, et inimene
individuaalset valgustumist. Valgustus hakkas mässama inimeste üle valitsemise vastu igal inimesel on mõistus, millega otsustada mis on talle hea ja mis, mitte. Riigi võimu inimese üle nimetab Kant pastoraalseks võimuks tuleneb kiriku pastoraalse tegevuse ideedest ja laienes järkjärgult tsiviilühiskondaperekond, sõjavägi, haldussüsteem, kohtusüsteem jne. Kuidas olla mitte valitsetav Inimesel areneb kriitika meel, ta hakkab kahtlema võimu autoriteetides. Võimu ja teadmise vahelised suhted kerkivad kriitika huvisfääri. Võim kasutab valgustust ära oma huvides, tekib valgustatud despotism. Valgustus kukkus läbi, aga mõistus jäi. 73 Foucaultideeks on demarkeerida koordinaadistikus teadmine/võim ning naturaliseerida seeläbi legitiimsuse efekte. nimetab seda võimu analüütikaks.Selle eesmärgiks on vabastada
annaabi.ee 
