ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise ning ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt (raamatud, õpetaja jne). Õppimine toimub reaalelulised, mõtestatud, autentses situatsioonis. Lahenduskäike ja õigeid vastuseid võib olla mitu. Õppeprotsessi üle omab õpilane täielikku kontrolli, valides ise kuidas õppida ning millised on tema eesmärgid. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, koostöös kaasõppijatega. Õpikeskkond toetab erinevaid õppimisviise ning on mitmekesine õppija suhtes. Sotsiaalkonstruktivism Loojaks Lev Võgotski. ·
Evald Okase riigi kõrgema kunstikooli diplomitöö "Sügis" jäi Draamateatrisse. Sõja ajal rebisid venelased selle ribadeks, mõned tükid on veel alles. Kokkuvõtteks võib Okase kohta öelda Villem Raami sõnadega: "Kunstiõpilase arengut ei määra mitte ainult kool ning õpetajad. Võimekal õpilasel on ka oma "mängukapital", on oma ideed ja kavatsused. Evald Okase nooruslikku teealgust iseloomustas otsingute rahutus ja mitmekülgsus." Ja kuidagi sihikindlalt, autoriteetidelt õppides ja hoidudes endale vastu rinda tagumast või oma annet kõval häälel kuulutamast, murdis ta juba enne sõda suurde kunsti. Evald Okas on sünnilt loominguline, millele andis tuge lapsepõlv. On öeldud, et kui Leonardo või Raffael oleksid sündinud käteta, oleksid neist ikkagi saanud kunstnikud. Õnneks ei olnud Okasel lihtsalt käed, vaid lausa kuldsed käed, mille alt tulid meisterlikud maalid ja eri tehnikates tehtud graafilised lehed. Maalides näeme
neurootilise ootuse langeda kellegi "rünnaku" ohvriks. Homofoobia põhjuseks võib olla ka end heteroseksuaaliks pidava inimese hirm kaotada enesekontroll ja langeda ahvatlusse. Agressioon võimaldabki luua jäigad piirid enda ümber, välistades sellega hirmu. Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid: 1. iseenda homoseksuaalsete joontega seotud hirmu ennetamine, s.t püüd leida lahendus oma sisemisele konfliktile; 2. tunnustuse saamine autoriteetidelt; 3. homofoobia võib olla osa näiteks mõne sellise religioosse grupi üldisest ideoloogiast, kuhu inimene kuulub. Kuna homofoobia annab inimesele teatud turvatunde, on sellele raske vastu seista, eriti kui tegu on varjatud homoseksuaalse vajadusega. Eestis soodustavad homofoobiat ka teadmatus, info puudus ja kartus erinevuse ees. Olulisel kohal on ebatolerantse nõukogude ühiskonna mõju inimeste teadvusele. Siiski võib Eesti ühiskonda pidada küllalt sallivaks. 2000.
siseriiklikes korraldustes. Lõpuks ja siinkohal tuleks küsida: kui küll koos rahumeelselt eksisteeritakse, kas siis ikka tõesti sallitakse sallimatuid? Või proovitakse kõigis ülalvaadeldud korraldustes soodsal võimalikul hetkel endisele naabrile turja karata ja omad tahtmised kehtestada? Et nii ei juhtuks, tuleb preventiivselt viia läbi mõned lahutused: kirik lahutada riigist, et võtta religioossetelt autoriteetidelt poliitiline võim (omamata võimu, õpivad nad sallivust); etnilisus lahutada riigist, et kaitsta inimesi (marurahvusliku) fanatismi eest; poliitika lahutada riigist, et parteid (ja tegelikult ka religioonid) jääksid kodanikuühiskonna piiridesse. Ja veel: moodne demokraatlik poliitika sallib kahte moodi individuaalselt assimileerides ja gruppi tunnistades, ja tavapäraselt mõistetakse neid teineteist 8 välistavatena
Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada. Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000): õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja; õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest); lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu; õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid; õppimine on sotsiaalne tegevus; õppimine toimub koostöös kaasõppijatega;
loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usule eesmärgiga luua seoste süsteem, mille elemendid ei pea olema põh- juslikult seotud. Seda süsteemi rakendatakse uute teadmiste saamisel. Mütoloogilise mõtlemisviisi kohaselt võib sündmuste käik maailmas alluda mingitele kõrgematele jõududele. Infot selle kohta võib saada nende jõududega suhtlevatelt autoriteetidelt, kaasa arvatud meediumid, astroloogid ja imearstid. Mütoloogiline mõtlemisviis on sageli inimkesksem ja emotsionaalsem kui teaduslik. See mõtteviis lubab loodust kirjeldada, seletada ja ennustada, kuid tõestusvahendiks pole eksperiment, vaid põhjendamata usk. Mütoloogilise mõtteviisi korral on võimalik jõuda nähtuste lõplike algpõhjusteni, st. Loojani Pragmaatilise mõtlemisviisi korral toimub info töötlemine vaid indiviidi isikliku heaolu
hirm, vastumeelsus, sallimatus ja viha homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ning nende eluviisi ja kultuuri vastu (K.A.S. 2007: 14); soov homoseksuaale diskrimineerida; katse homoseksuaale diskrimineerida (Robinson 2005). Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid: iseenda homoseksuaalsete joontega seotud hirmu ennetamine, s.t püüd leida lahendus oma sisemisele konfliktile; tunnustuse saamine autoriteetidelt; homofoobia võib olla mõne osa mõne religioosse grupi üldisest ideoloogiast; teadmatus, info puudus ja kartus erinevuse ees (Homoseksuaalsus 2007); vajadus vihata (mõned madala enesehinnanguga inimesed vajavad vähemust, mida saavad vihata ja mille suhtes end ülemana tunda) (Robinson 2005). Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald)
*) Provitentsianism jumal näeb kõike ette ehk kui ta on selle loonud, siis tal on sellega üks eesmärk ja seega ta juhib kogu seda protsessi ning kõiges ongi eesmärk. *) Relevatsionism ilmutus on tõe kõige usaldusväärsem allikas. *) Kahe tõe teooria: üks on filosoofia tee ning teine on usu tee ning 14. sajandist edasi on need kaks asja lahus (fransiskaanid olid poolt vs dominikaanid olid vastu). -) Retrospektiivne ehk tagasivaatav otsib tuge mineviku autoriteetidelt (peamiselt pöörduti piibli poole, mis oli ,,vanim" raamat): *) Mida vanema poole pöörduda, seda tõelisem ja ehtsam kõik on. *) Õpetaja oli magistrist alati kõrgem ning kõige veenvam argument oli, et õpetaja ütles. *) Mimeetiline ehk kõige tähtsam oli jäljendada õpetajat ja õpetaja teksti ning sisseviidud uuendused tähendasid allakäiku. -) Tal on kasvatuslik suunitlus. *) See on koolifilosoofia ning vormilt on see suunatud sellele, et inimesi mõtlema õpetada
kasuprotsent ja sissetulekute võrdsus ei pruugi teineteisest sõltuda. Muudatused individuaalsel tasandil Enamus põhjalikemaist uuringuist pööravad tähelepanu teatud rahvusest inimeste erinevatele poliitilistele uskumustele. A.INKELES'I grupi uurimuse järgi arengumaade kaasaegse inimese iseloomustus "Kaasaegsuse sündroom": 1. Avatus uutelel kogemustele 2. Poolehoiu suund kaasaegsete institutsioonide esindajatele (parlamendiliidrid) endisteilt traditsionaalsetelt autoriteetidelt (vanemad, kirikupead) 3. Uskumine kaasaegsesse tehnoloogiasse (teadus, meditsiin) ja vähem fataalne ellusuhtumine. 4. Sotsiaalse mobiilsuse soov endale ja oma lastele 5. Uskumine planeerimisse ja täpsusesse. 6. Kohaliku poliitika ja ühiskondlike afääride vastu huvi tundmine. 7. Huvi uudiste eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste afääride vastu. Kõik iseloomujooned esinevad kaasaegsetes inimestes tegelikult kõigis kultuurides.
annaabi.ee 
