KESKAJA INIMESE SUHE TEADMISTE JA MAAILMA MÕISTMISEGA. Lende Saluvee, EKL-1 kõ Keskaegne maailm oli väga erinev ja paljud selleaegsed ülestähendused on seotud üleloomulike jõududega ning kubisevad ka ebaharilikest olenditest (koerapeaga inimesed, merineitsid, ükssarved jne). Selle aja mõtlejate autoriteetideks olid kirik ja Piibel. Keskaegse arusaama kohaselt jagunesid kõik elusolendid kolme rühma: loomad, inimolendid ja hingelised olendid (inglid, deemonid). Herefordi katedraalis hoitakse Mundi kaarti, mida vaadates tundub, et kaart eirab igasugust loogikat. See meistriteos valmistati umbes 700 aastat tagasi. Kaart põhjustab siiani imetlust ja hämmingut. Teos on samaaegselt nii kaart kui ka keskaegne entsüklopeedia. Kaardi keskel asub Jeruusalemma linn
Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta.
NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp.
tantsijatega, jättes vene tantsijad kõrvale. 2.2 "Vene hooaegade" mõju Euroopa balleti arengule Vene balleti ideed mõjutasid välismaa balleti arengusuundi. Näiteks R. Rolland ja A. Rodin tunnistasid hiljem, et ,,Vene hooajad" olid nende elu silmapaistvamateks sündmusteks. Vene balletikunstist sai etalon, mille järgi püüti joonduda. Vene tantsukool, repertuaar, tantsijad, balletipedagoogid, kunstnikud, muusikud, kriitikud said hooaegadest peale vaieldamatuteks autoriteetideks rahvusvahelisel tasandil. Kuulsamad vene tantsijad, kunstnikud, heliloojad said enneolematult kuulsaks Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja teistes maades. Saab moeks võtta endale senise perekonna- ja eesnime asemel lavanimeks vene nimesid. Tantsukunsti populaarsus tõusis kogu maailmas. "Vene hooaegade" kogemusi kasutati tsirkuses ja kinos, ooperis ja draamas. Balletikunst aga ärkas uuele elule paljudes riikides, kus valitsesid tagasiminek ja langus. 2
Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 4 Arhitektid jäljendasid oma töödes antiikaja templeid, kust võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Senisest veelgi suurema hoolega uuriti antiikfilosoofide kirjatöid. Idealiseeriti antiikautorite ilmalikku ellusuhtumist ja nautlevat elulaadi, samas ei peetud antiikautoreid ainult vastuvaidlematuteks autoriteetideks, vaid leiti, et kellegi seisukohti ei pea tingimata järgima. Renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, muusik ja kirjanik Leonardo da Vinci (eluaastad 1452 – 1519). L. Da Vinci lahkas inimkeha paremaks tundmaõppimiseks laipu. Eeskätt maalikunstnikuna tuntuks saanud mehe kuulsaimateks maalideks on „Mona Lisa” ja „Püha õhtusöömaaeg”
ainuke ja kõikvõimalike tõdede allikas, mis on antud kõikideks aegadeks. Uuendusi peeti hukatuslikuks ka tõest taganemiseks. Ketserid need, kes panid jumala tõed kahtluse alla, põletati tuleriidal. Kuna Piiblit on väga raske lugeda, siis tekkis elukutseliste Piibli asjatundjate kiht ehk eksegeedid, kes olid elukutselised Piibli lugejad ja tõlgedajad. Ka nende tekste oli raske lugeda ja tekkisid veel eksegeetide eksegeedid. Autoriteetideks olid veel kirikuisad, usutegelased, kes mängisid rolli kiriku usutegevuse kujunemisel. Nt Augustinus viis kokku antiik-filosoofide tööd ja kristliku maailmavaate (Platon, Aristoteles toodi au sisse). Tekkis ka viide autoriteedile lad.k. magister dixit. Mõistet plagiaat ei tuntud, sest sageli kirjutati ümber autoriteetide töid tervikuna, lisati oma mõtteid ja autoriks määrati veel autoriteet. III Õpetuslikkus ja kasvatuslik suunitlus
algupärasem seda tõesem mingi allikas on, st et inimese üle valitsesid autoriteedid. Kõige iidsem oli loomulikult piibel, mida peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede allikaks, mis on inimesele antud kõigiks aegadeks. Kuna piiblit on väga raske lugeda ja mõista, siis tegelesid sellega asjatundjad ehk kommentaatorid eksegeedid. Kuna ka nende teksti oli raske lugeda, siis tekkisid veel eksegeetide eksegeedid (kommentaatorite kommentaatorid). Piibli kõrval peeti autoriteetideks veel kirikuisasid, nendeks nimetati kirikutegelasi, kes mõjutasid ristiusu ja kirikukorralduse kujunemist (nt Augustinus, hiljem ka Aristoteles). Siit on tekkinud viide autoriteedile ,,õpetaja on nii öelnud" (ladina keeles - magister dixit). Keskaegne filosoof tsiteeris kümnete lehekülgede kaupa iidseid tekste, seejuures viiteid kasutamata. Sarnasus autoriteediga oli tõe kriteeriumiks. Igasuguseid uuendusi püüti vältida, sest st upsakust ja taganemist autoriteedist ja tõest
· Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on algupärsem ja ehtsam, seda tõesem. olemas ka miski, mida me võime nimetada · Kõige iidsem on Piibel, mida tõlgendati õigluseks. (kr.exeges). Universaaliate probleem · Autoriteetideks on kirikuisad: Hieronymus (u. 347- · Realism (ld. Realis "aineline, tegelik"): 420) Vulgata autor. Augustinus (354-430), hiljem universaaliad on olemas reaalselt, kas lisandub Aristoteles. konkreetsetes asjadest eraldi (Platon) ja enne neid
Ilmutusraamatu, suudab omavahel lepitada idee Jumalast, kes Johannese kirjades väljenduvalt on armastus ise, kuid Ilmutusraamatus ilmutab end verise ning karmi kättemaksjana. Tänapäeva teoloogias on muidugi mõlemate Piibli raamatute autorluse kohta mitmeid erinevaid arvamusi, kuid Jungi poolt öeldu kehtib selles mõttes, et vähemalt Uue Testamendi kaanoni koostajate jumalapilt peaks olema järjekindel. Peame silmas ka asjaolu, et saksa kultuuriruumis üleskasvanuna olid Jungi jaoks autoriteetideks lisaks mõnele teisele eelkõige Kant ning Hegel. Järgnevalt näemegi Jungi mõttekäiku süsteemis tees-antitees-süntees. Jung leiab, et algsel, arenemata mõttetasandil nähakse Jumalat vältimatult Ühena (ehk siis, ühesena). Ainult lahkulöömise teel Ühest, saab ilmuda Teine. Taoline lõhenemine ei pea ilmnema enne, kui ei ole kriitikat auctor rerum`i suhtes - mitte enne, võib öelda, kui kultuur hoidub igasugusest mõtisklusest Ühe üle ning ei hakka tema kätetööd kritiseerima
annaabi.ee 
