Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus
(Baumrind 2008, Karton 2015). Toomas ei saanud kordagi tunda, et ta oleks normaalses peres, kus temast hoolitakse. Isa jõi kogu aeg ja pahandas poisiga. Teda ei huvitanud, mida poiss vabal teeb ja kuidas tal koolis läheb. Ka ema ei hoolinud Toomasest, ta polnud talle isegi helistanud. Samas oli märgata ka autoritaarset ehk kuulekust nõudvate vanemate mudelit – isa kogu aeg käskis poisil tööle minna, kuid oli samal ajal ükskõikne kõige muu suhtes (Baumrind 2008, Karton 2015). Autoritaarsetest kodudest pärit lapsed saavad koolis küll hästi hakkama, kuid nende enesehinnang on madalam ning depressioonitase kõrgem. Toomas oli küll tugev koolis, kuid tema enesehinnang oli madal. Ka Anna ema ja isa puhul oli tegemist kuulekust nõudvate vanematega. (Baumrind 2008, Karton 2015). Vanemad ei aktsepteerinud noorte suhet ning keelasid neil omavahel läbi käia. Anna ema väitis mitmeid kordi, et tema emana teeb endast kõik oleneva, et laps selliste inimestega kokku ei puutuks
SULTANISM Võimu ekstreemne koondumine Isikukultus (eluaegsed nimetused Põhja-Koreas) Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia, või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki (Gaddafi Roheline raamat, Turkmenbashi Ruhnama) Sageli tagurlikud, ilma selge moderniseerimiskavata režiimid Kasvavad välja autoritaarsetest või totalitaarsetest režiimidest DEMOKRAATIA Poliitiliste liidrite valitsemine, kusvõim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt,kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus. Liberaaldemokraatlik Režiim Võimukandjad vastutavad rahva ees(Mittevalitud institutsioonide (nt monarhi, sõjaväe, kiriku) võim on piiratud) Vabad, regulaarsed ja ausad valimised
Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus (kõik osalevad ja tahavad osaleda) Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Sultanism: Võimu ekstreemne koondumine kellegi kätte Isikukultus Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki Sageli tagurikud, uuendamisvastased Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil Liberaaldemokraatilik režiim: Võimukandjad vastutavad rahva ees Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine
Parteil vaja vähemalt 3 ‘esimest’ häält, et BDsse pääseda, 2. hääl (proportsionaalne) – hääled antakse parteinimekirjale. Valimisringkonnad hõlmavad terve liidumaa. Partei peab BDsse pääsemiseks koguma üle Saksamaa vähemalt 5% ‘teisi’ hääli. Saksamaa kui poliitilise režiimide importija: Kogunud palju kiitust oma stabiilsuse tõttu. Kasutatud erinevates Euroopa osades demokraatlike arengu alguses, väljununa just mittedemokraatlikust või autoritaarsetest valitsemisvormidest. Lõuna-Euroopas Hispaania ja Portugal, ja Ida- ja Kesk-Euroopas postkommunistlikud maad. Keskseid stabiilsuse elemente Saksa poliitilisest süsteemist pakutakse on poliitilise parteimaastiku korrastamine ja võimu juurde saadavate hulga vähendamine. Vähene parlamendi parteide hulk on Saksamaa käsitluses levinud kui poliitilise stabiilsuse üks indikaatornäitajatest.
vältida tuleb vähimatki familiaarsust; eesti keeles on viisakustiitlid “preili, proua, härra” pärast tööaega koos juhiabiga avalikkuse ette ilmumine olgu põhjendatud ainult tööülesannete täitmisega ajakirjandusega suhelgu juhtivtöötaja isiklikult või selleks volitatud isik väliskomandeeringus viibides andku juht endale aru, mis kell ja kus vajatakse abi kohalviibimist juht loobugu autoritaarsetest käskudest, sest need pigem takistavad kui edendavad tööd. Visiitkaardid ja nende kasutamine Visiitkaarte hakati kasutama Vana-Hiinas. Euroopas võeti nime- ehk visiitkaardid kasutusele 16. sajandi alguses, aga alles Louis XIV (1638–1715) õukonnas kanti nende tarvitamisjuhend seltskonnaelu kombe- raamatusse. Algsed nimekaardid olid kindlate mõõtmeteta paberiribad, mida kasutati lühikeste sõnumite edastamiseks, kohtumiste määramiseks jne
teevadi seda oma huvides valitsejad, kes lähtuvad kõikide huvist Aristokraatide eetiline tase on kõrge. palju Demokraatia- enamus valitsevad Politeia- ideaalne ühiskond. ja teevad kõik iseenda huvides Suur osa valitseb, kõik kõigi eest. Lihtsam on rääkida demokraatlikest ja autoritaarsetest ühiskondadest. Demokraatia indeksi 2011. aasta järgi on Eestlased, meie ühiskond keskpärane, pole üldse nii demokraatlik nagu arvatakse et oleme (riigiisade arust); eesti probleem demokraatia mõttes on poliitiline osalus; meie valimisosalus on väga väike. Poliitilised ideoloogiad · Konservatism- stabiilsus · Liberalism- abadus · Kommunism ja sotsialism- võrdsus · Natsionalism- rahvus · Fasism-rass+rahvus+juht · Rohelised-loodus
sõjatehnika on nii palju arenenud, et Leningrad on ohustatud Valge-Soome vägede poolt. Soome oli ka väga keerulises seisus, Soome sõjavägi jäi arvuliselt kordades alla. Soome valitsus andis aru, et pikka aega edukat kaitsetegevust korraldada ei suudeta, isegi Mannerheim oli seda meelt, et parem oleks saavutada NL-iga mingi kokkulepe, mitte alustada sõda. Samas oli Soome avalik arvamus kategooriliselt NL-le järele andmise vastu. Erinevalt autoritaarsetest Balti riikidest oli Soome demokraatlikum. Valitsus, kes eelistanuks sõlmida kokkulepe NL-ga andis endale ka aru, et sellist lepingut ei õnnestu Eduskunnas läbi suruda. NL-le ei tahetud otse ära ka öelda, üritati läbirääkimisi venitada ja loodeti, et vb Stalin ei söanda päriselt sõda alustada. NL samal ajal jätkas ettevalmistusi Soome idapiiri taga koondades vägesid, Punaarmee juhtkond oli langenud võidueufooriasse. Oli meeleolu, et vastaseid on võimalik lüüa mütsiga.
annaabi.ee 
