samastamisega olema ettevaatlikud a. autor võib kirjutada midagi sellist, mis pole seotud tema elukogemuse või mõttemaailmaga i. seepärast on otstarbekas tekstuaalse autori mõiste 1. Tekstuaalne autor teksti poolt loodud autorikuju a. Teos sisendab meile , et autoril on teatav maailmavaade ja ellusuhtumine, lugejal tekib mingi ettekujutus sellest autorist i. Eriti luuletuse puhul b
*autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja *kõiketeadev jutustaja – lugejale usaldusväärne, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Sageli realistlukus romaanis. *ebausaldusväärne jutustaja – jutustab edasi kellegi kolmanda poolt läbielatud sündmust Fokusseerimine. Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Tekstuaalne autor. Teksti poolt loodud autorikuju. Selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist. Tegelane. Esindab teatava inimrühma iseloomulikke jooni. Peategelane (teose ideeline põhiraskus), kõrvaltegelane (peategelase teenistuses). Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) • sügav: arenev, detailselt kujutatud, vaade tema sisemaailma. • lame: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindatakse üht
vaatepunkt); sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil). Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.). Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor, implied author). Career author (W. Booth): ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgend. teost. Eriti sage kanooniliste kirjanike puhul. Tegelane. Peategelane
Sisemine fokuseerimine (jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega (mina-jutustus, sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib olla esindatud ka mitu piiratud vaatepunkti). Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema- jutustus, kroonika-stiil) Autor- Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.) Nt. Kurt Vonneguti “Tapamaja korpus viis” kannab endas kirjaniku enda sõjavastast maailmavaadet, see nähtav ka romaani vormis (nö. anti-sõjaromaan) . Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor) Career author (W
tegelastele ja loole. Sageli realistlukus romaanis. *ebausaldusväärne jutustaja jutustab edasi kellegi kolmanda poolt läbielatud sündmust Fokusseerimine - Loo esitamine läbi teatud prisma, mingist vaatepunktist. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Tekstuaalne autor. Teksti poolt loodud autorikuju. Selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist. Tegelane. - Esindab teatava inimrühma iseloomulikke jooni. Peategelane (teose ideeline põhiraskus), kõrvaltegelane (peategelase teenistuses). Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) - Sügav: arenev, detailselt kujutatud, vaade tema sisemaailma. Lame: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esindatakse üht ideed või iseloomujoont.
koosneb tegevuest, autor saab seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu. Eepikas e proosakunstis on autoril palju võimalusi: ! ! ! Romaan võib olla nagu lüürika- autori enesepaljastus. ! ! ! Romaan võib olla nagu dramaatika- piirdub vaid tegevusega. Siiski peaks autori ja teose samastamisega olema ettevaatlik- autor võib end kirjutada mingisse rolli, millel ei ole midagi ühist tema tegeliku elukogemuse ja mõttemaailmaga. ! ! --> Tekstuaalne autor - teksti poolt loodud autorikuju. Teos sisendab meile, et ! ! ! ! tema autoril oli teatav maailmavaade ja ellusuhtumine. AUTOBIOGRAAFIA e eluloojutustuse puhul tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad. Proosateoses luuakse pilt tekstuaalsest autorist: ! *teose tegevustikku saatvate hinnanguliste kommentaaride abil ! *peategelase kuju järgi, kui see on teoses esitatud sümpaatia ja kaasaelamisega ! *teoses positiivsena esitatud ideede ja tegevuste kaudu. Draamas luuakse sama pilt:
ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses. Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Nn. vihjeline autor autor võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. Career author - ettekujutus autorist, tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost. 24.1.Tekstuaalne autor Tekstuaalne autor on teksti poolt loodud autorikuju. Teksti abil tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnangulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade). Autori kuvani loomine, eriti klassikaliste autorite puhul 25.Tegelane Oluline on kuidas tegelasi luuakse, kujutatakse. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu
elust, elukogemusest, surmast, armastusest. Need on filosoofilised mõtted, iroonilised kommentaarid. Seal on palju poliitikat. Byron oskas väga tabavalt, irooniliselt ümbritsevat kommenteerida. Puskin võttis seda väga paljus omaks. See oli mudel, mille ta tõi üle vene kirjandusse. Kõige näitlikumat tõi ta seda esile ,,Jevgeni Oneginis" siin on kõikide ühiskonnaklasside inimeste elu. See on suurteos, mis hõlmab kõike ja kus on tegelikult kõige tähtsam kuju autorikuju. Autori jutustaja kuju on samuti kaasatud. Seos reaalsuse ja kirjanduse vahel kirjanduse tegija on autor. Reaalsus on kirjaniku poolt loodud maailmapilt, mis saab inspiratsiooni ümberringi toimuvast. See ei piirdu sellega. On vaja aru saada, kuidas kirjandusteos luuakse. Loominguline protsess võib olla selle juures kõige tähtsam. Kirjandus ei saagi olla kunagi eluvõõras. Kirjandus on sügav arusaamine maailmast, kogu maailma kultuurist