tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Üliõpilasmalev. Majandus 1952 anti käiku Kohtla- Järve- Tallinna gaasijuhe. Põlevkivi rajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. Masina ja metallitööstuses taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliseslt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja nafta tööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jne. Rajati ka Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehased. Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. Kaasnes ka laialdane ehitustegevus Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi Kõigepealt rahuldati ENSV ja ülejääk suunati liidufondi. 1978- 1988 Karl Vaino Ühiskondlik elu Lisaks vene keele õppimisele ja õpetamisele lisandus erakordselt suur ideoloogilis- poliitilis tähtsus.-
1945 võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaal põlevkivi kaevandama. selle kaevandusega pidi varustama nii Leningradi kui ka balti sõjalaevastikku.1948 ehitati gaasijuhe leningradi ja 1952.a Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused.Sillamäele rajati sõjaväebaas ja inimesi sinna enam ei lubatud.ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi ja naftatööstusele,automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Volta tehases toodeti 10% kogu NSVL toodetud elektrimootoritest.Rasketööstuses (rajati kuna koha peal oli väljaõpetatud kaader) valmistatud toodete tooraine toodi Eestisse sisse ning toodand viidi ENSVst välja.Samuti arenes ka kergetööstus.Tallinnas ja Narvas taastati puuvillakombinaat,kus vabad kohad täideti sissetoodud tööjõuga.Hakati ka linnu taastama,mis tõi kaasa veelgi suurema võõrtööjõu sissevoolu. Industrialiseerimise
Eesti NSV põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas, sinna asusid elama sissetoodud võõrtöölised. Masina- ja metallitööstuses laiendati ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga
suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. ,,Sillamäel rajati uraani rikastamise vabrik, millest hakati valmistama aatompomme. Seetõttu oli Sillamäe kinnine linn." Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati esialgu vanu ettvõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi-ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Rasketööstuse kõrval arenes kiiresti ka kergetööstus. Linnade taastamise ja industraliseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Industraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. Nii pääses Eestis maksvusele käsumajandus, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega
paberi kaubad jne.) Terminalide spetsialiseerumine võimaldab tõsta klienditeeninduse taset, vähendada kulusid, suurendada juhtimise efektiivsust. Operatsioonide arvu terminalis määravad ära kauba liik, partii suurus, veo kaugus, töötlemise aeg jne. Suuremad kogemused spetsiaalsete terminalide osas on Prantsusmaal, Jaapanis (üle 2000). 20 Viimasel ajal on hakatud terminalides üha rohkem kasutama automaatseadmeid, mis võimaldavad oluliselt tõsta efektiivsust. Liinivedusid terminalide vahel teostatakse erinevate transpordi liikidega, sagedamini autoga, mille puhul rakendatakse suuredonaasilisi vedukeid. Terminalvedudele on iseloomulik kõrge veo kiirus ja transpordivahendite efektiivne kasutamine. Stividoriteenused Firma põhitegevusalaks on stividoriteenus laevade töötlemine, erinevate veoste laadimine ning lossimine. AS Refetra on üks esimestest operaatorfirmadest Muuga Sadamas.
Toitlustusettevõtete arv suurenes viisaastakul 688-lt 762-ni (riiklikus kaubanduses 477-lt 520-ni). Jaekaubanduskäive riiklikus ja kooperatiivkaubanduses kasvas viisaastaku jooksul 282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani. Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid), automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest. 18 Rasketööstuse (eelkõige masina- ja metallitööstuse) ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoludega. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine
kusjuures inimese osaks on ühe või mitme tehnoloogilise protsessi jälgimine. Osalise automatiseerimise korral on inimtöö osatähtsus märgatavalt oluline. Täieliku automatiseerimise korral on inimese töö nulli lähedane ta ainult jälgib kuidas süsteem töötab. Sellel automatiseerimise tasemel on automatiseeritud kõik tootmislõigus, kaasaarvatud tootmise juhtimine, kus kasutatakse arvuteid ja muid automaatseadmeid. Kompleksse automatiseerimise korral on inimtöö osatähtsus viidud miinimumini ja tootmisprotsess toimub automaatselt juhtides eri objekte ning koordineerides nende tööd. Kaasajal kasutatakse automaatikat praktiliselt kõikjal ja inimene ei saa enam ilma automatiseerimiseta hakkama ning selle tõttu püütakse luua õha ökonoomsemaid ja täiuslikumaid automaatsüsteeme. Antud kursuse projektis vaadeldakse alalisvoolu mootori kiiruse automaat reguleerimise süsteemi.
hiljem rajati Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Rajati hoogsalt kaevandusi. Kohtla-Järve ja Sillamäe said linnaõigused. Sillamäele rajati ka sõjatehas. Sinna asusid elama NSV Liidu teistest paikadest tulnud asukad. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Masina- ja metallitööstusest taastati alguses vanu ettevõtteid, mis hakkasid varsti välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut: seadmed põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja näiteks elektrimootoreid. Voltast sai suurtehas, mis tootis 10% kõigis NSV Liidus valmistatud mootoritest. Rasketööstuses rajati Eestisse Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehaseid. Nende tooraine veeti sisse ja toodang omakorda Eestist välja. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus. Avati vanad puuvillakombinaadid. Töökohad täideti jällegi sissetuleva tööjõuga. Balti ja Kreenholmi manufaktuuri toodang läks ka üleliidulisele turule.
*ENSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 1948 valmiski Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. *Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. *Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. *ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid.
Selle dati ning taastati vanu ettevõtteid, mis hakkasid aasta jooksul saadeti Eestisse 86 489 sõjavangi, välja laskma toodangut üleliidulise turu samal ajal lahkus 43 210. Järgmise, 1946. aasta tarbeks. Eestis hakati tootma seadmeid kevadeks oli Eestis asuvates laagrites üle 46 000 põlevkivi ja naftatööstusele (puurmasinad, sõjavangi. Kõige enam rakendati nende tornid jms.), automaatseadmeid katelde tööjõudu põlevkivitööstuses, gaasitehaste valmistamiseks, elektrimootoreid ja muud. ehitamisel ja teedeehitusel. 1945. aastal oli neis Näiteks Tallinna “Volta” oli suurtehas, mis majandusharudes rakendatud üle 50% kõigist tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud Eestis asuvatest sõjavangidest. Kokku käis elektrimootoritest
annaabi.ee 
