Õigusõpetuse kodused ülesanded (6, 8, 11, 13) 6. Ülesanne: Anna D. pöördus äriühingu peronalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhataja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D. tuleb tööle järgminsel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle, et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi. a). Kas tööleping Anna D-ga oli sõlmitud? b). Milline õigusrikkumine pandi toime Anna D. suhtes? c). Kuhu Anna D. võib oma õiguste kaitseks pöörduda? Vastus: a). Tööleping oli sõlmimata kuna äriühingu juht ei olnud lepingule alla kirjutanud. Järelikult oli lepingu kirjaliku sõlmimise nõue täitmata. b). Rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet kuna Anna D. Jäeti tööle võtmata soolise erinevus tõttu. c). Anna D
Kas Peetril oli töösuhe olemas või mitte? 8. Anna D. pöördus äriühingu personalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhtaja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D. tuleb tööle järgmisel päeval. Anna D. tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle , et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi. Kas tööleping Anna D-ga oli sõlmitud? 9. Bussivedudega tegelevas äriühingus oli vakantne inseneri ametikoht. Sellele kandideeris kõrgharidusega insener. Äriühingu direktor tahtis temaga sõlmida tähtajalise lepingu kolmeks kuuks, et veenduda tema sobivuses sellele ametikohale. Kas sellise tähtajalise töölepingu sõlmimine on seaduslik? 10. Liis P. võeti äriühingusse tööle raamatupidajana 4-kuulise katseajaga. Kolme kuu
Jarelikult on tooandja kaitumine ebaseaduslik. 5. Anna D. poordus ariuhingu personalitalitusse sooviga toole asuda autojuhina. Personalitalituse juhtaja saatis ta transpordiosakonda tootingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti tootingimustes kokku, sh et Anna D. tuleb toole jargmisel paeval. Anna D. tuligi toole ja sooritas vedusid kogu paeva. Ulejargmisel paeval teatati talle , et ariuhingu juht keeldub tema toolepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi. Kas tooleping Anna D-ga oli solmitud? Lahendus: Tooleping ei olnud Anna D-ga solmitud, kuna §4 Toolepingu seaduses on kirjas, et Tooleping solmitakse kirjalikult. Tootingimustest lepiti lihtsalt kokku, lepingu solmimist ei toimunud. 6. Bussivedudega tegelevas ariuhingus oli vakantne inseneri ametikoht. Sellele kandideeris korgharidusega insener. Ariuhingu direktor tahtis temaga solmida tahtajalise lepingu kolmeks kuuks, et veenduda tema sobivuses sellele ametikohale.
Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid hajutavad silma sattuvaid valguskiiri,et kujutis tekiks võrkkestale. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvus on s.o punase,kollase, sinuse jaoks.Värvipimedad on need, kes ei erista da punast ja rohelist. See esineb rohkem meestel, ja on pärilik. See pole kahjuks ravitav.Ei tohi töötada ntks autojuhtidena. Sobiv lugemis ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Töökoht peab olema hästi valgustatud, valgus peab langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus on loomulik päevavalgus. Soovitav kasutata kohtvalgustit. Silmad peavad olema otsese valguse eest varjatud, kuid töökoha valgus olgu ühtlane ja hele. Nägemist kahjustab ka bussis v rongis lugemine. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid
3 KIIRABITEHNIKU HARIDUS JA VÄLJAÕPE Kiirabitehnikuid Eestis riiklikult ette ei valmistata. Kiirabitehnikuid koolitatakse Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskustes. Koolitusel võivad osaleda kõik vähemalt keskharidust omavad isikud. Meditsiiniliste teadmiste ja kiirabitöö kogemuse olemasolu ei ole nõutav. Koolitus on suunatud kiirabis autojuhtidena töötavatele isikutele ja tuletõrjuja-päästjatele. Õpetamise metoodika ja õppekavad ei ole ühtlustatud. Minimaalne õppeprogrammi maht on 400 tundi. Käsitletakse järgmisi teemasid: inimese anatoomia ja füsioloogia alused, elustamise ABC, hingamis- ja südameveresoonkonna ning välisfaktoritest tingitud eluohtlikud seisundid, laste elustamise eripärad. Tundma õpitakse infektsioonhaiguste, mürgituste, erakorraliste haigestumiste käsitlemist
eristada. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Värvipimedus on üldjuhul pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. Kaasasündinud värvipomedus pole kahjuks ravitav. Inimese värvilist nägemist (värvitaju) uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte. Värvipimedad inimesed ei tohi töötada mitmel erialal, näiteks autojuhtidena. Hästi saab värve eristada vaid heas valgeses, sest kolvikeste talitlemiseks on vaja küllaltki tugevat valgust. Hämaras on värvide eristamine juba raskendatud, mistõttu kõik esemed näivad ühtviisi hallidena. Siit tuleneb ka ütlus ,,öösel on kõik kassid hallid". Et kepikesed on tundlikumad, siis näeme nõrgas valguses siiski aga must-valgelt". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 74-75.) Huvitavad faktid:
protsenti ja saadigi soovitav tulemus. Turu-uuringute tulemused: · potentsiaalseid sõitjaid on 11220, sõitjatena on arvestatud need üliõpilased, kes elavad väljaspool seda linna, kus nad õpivad, kasutavad siiamaani ühistransporti ja asendaksid selle ettevõtte poolt pakutava teenusega ülalnimetatud hinna eest; · 85% klientidest kasutaksid telefoniteenust, 15% meiliksid; · potentsiaalseid autojuhte üliõpilaste endi seas on 4420, autojuhtidena on arvesse võetud need üliõpilased, kellel on auto ja kes oleksid nõus ülalnimetatud tasu eest kaasüliõpilasi sõidutama. Turu püsivus: tõenäoliselt need, kes ideega kaasa tulevad, jäävad püsiklientideks. Siinjuures on oluline teenuse kvaliteedi pidev tõstmine, mis saab võimalikuks tänu sissetöötamisele. Sihtturu määratlus Projekti praegune sihtturg Turuvaliku alused
Värviline nägemine. Värviliselt aitavad maailma näha võrkkesta kolvikesed. Kolvikesi on kolme tüüpi: punase, rohelise ja sinise värvuse jaoks. Need on kolm põhivärvust ja teised toonid tekivad nende värvuste kombinatsioonis vastavalt sellele, millise lainepikkusega valgus silma satub. Mõned inimesed ei erista punast ja rohelist värvust. Neid nimetatakse värvipimedateks ehk daltoonikuteks. Sellised inimesed ei saa töötada autojuhtidena. Värvipimeduse test. Kirjuta millised numbrid on piltidel! Ülemises reas on:
annaabi.ee 
