In: Editors: Esparza Gordillo, J., Dekio, I. Atopic Dermatitis - Disease Etiology and Clinical Management. InTech 2012. Marsella, R., Sousa, C.A., Gonzales, A. J., Fadok, V.A. Current understanding of the pathyphysiologic mechanisms of canine atopic dermatitis. J Am Vet Med Assoc. 2012; 241(2): 194-207. Nuttall, T., Uri, M., Halliwell, R. Canine atopic dermatitis – what have we learned. Veterinary Record 2013; 172: 201-207 8. seminar – autoimmuunsuse diagnoosimine Autoimmuunsus on immuunsüsteemi reaktsioon organismi enda kudede vastu. Inimeste autoimmuunse hepatiidi korral saavad kahjustada eelkõige maksarakud ning selle ravimata jätmisel võib kujuneda tõsine maksapuudulikkus, mis vajab maksasiirdamist (Carbone ja Neuberger, 2014). Autoimmuunhaiguste kindlaks tegemiseks puuduvad sageli kindlalt defineeritud haiguskriteerumid (Jiang, jt., 2015). Kliiniline pilt ja patogenees on väga varieeruvad (Hensel jt., 2015; Li ja Wakeland, 2015)
rakus on raku endi omi ja bakteriaalseid. Retseptorite repetuaar - suhteliselt väike, sest metaboliitide varieeruvus ei ole suur. Äratundmine on: 1) MHC- laadne (kasutatavad MHC-d on mitteklassikalised; 2) superantigeen-laadne (superantigeenid seonduvad V elemendi kaudu mittespetsiifiliselt; 3) allosteerilise efekti kaudu (ligand seondub retseptoriga- konformatsiooni muutus, mille tunneb ära teise raku retseptor; 4) Ag-AK laadne. T rakud osalevad autoimmuunsuse kujunemisel, samuti kasvajarakkude ja self-stress valkude äratundmisel 50...95% inimese T rakkudest expresseeerib ühte kindlat TCR varianti - 9 /2.Selle TCR molekuli pealispinnal moodustub kliff, kuhu saavad seonduda mikroobide (M.tuberculosis) fosfolipiidid otse (ilma MHC presentatioonita). ja TCR-id seovad antigeeni erinevalt: TCR seob esitletud Ag (MHC + Ag), TCR seob ka vaba Ag (nagu AK-gi). Mittepeptiidseid antigeene tunnevad ära T rakud: TCR+ CD4- CD8-; TCR+ CD8+, TCR+
Äratundmine on: 1) MHC-laadne (kasutatavad MHC-d on mitteklassikalised) 2) superantigeen-laadne (superantigeenid seonduvad V elemendi kaudu mittespetsiifiliselt) 3) allosteerilise efekti kaudu (ligand seondub retseptoriga- konformatsiooni muutus, mille tunneb ära teise raku retseptor) 4) AG-AK laadne. T rakud osalevad autoimmuunsuse kujunemisel, samuti kasvajarakkude ja self-stress valkude äratundmisel 50...95% inimese T rakkudest ekspresseeerib ühte kindlat TCR varianti - 9 /2. Mittepeptiidseid antigeene tunnevad ära T rakud: TCR+CD4-+CD8-; TCR+CD8+, TCR+CD4-+CD8- . Nii humoraal kui rakulises imm.vastuses on kesksel kohal T rakkude aktivatsioon ning klonaalne ekspansioon. Th- rakkude aktivatsioon algab Th TCR-CD3 kompleksi interaktsiooniga APC pinnal. Initsieeritakse biokeemiliste
resistentsust erinevate patogeensete tegurite suhtes. Eluea pikkust mõjutavad oluliselt haigused. Osa haigusi on seotud isendi vananemisega, osa aga mitte. 75. Millised on peamised teooriad, millega seostatakse organismi vananemist? (1) DNA replikatsioonivigade teooria; (2) DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teooria; (3) vabade radikaalide teooria; (4) ajutalitluse häirumise teooria; (5) immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke). 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvus on tingitud põhiliselt ühe pigmendi – melaniini, omadustest. Melaniin moodustub aminohappest türosiin, mis läbib pika rea biokeemilisi reaktsioone, mis kõik mõjutavad karva värvust. eumelaniin – must või pruun pigment, feomelaniin – kollane või punane pigment 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke
akne. Informatsioon on saadud eelkõige eraldi internetileheküljelt akne.ee, kus kõik tekstid on kooskõlastatud TÜ Kliinikumi Nahahaiguste kliiniku dermatoloogi dr Kristi Abramiga ja Naweko San-Jouzi raamatust ,,Akne sõnumid." Teises peatükis analüüsib autor akne seotust inimese organismiga. Kolmandas peatükis esitatakse kokkuvõte ankeetküsitluste tulemustest. 4 1. NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS 1.1. Mis on akne? Akne ehk vistrikud on autoimmuunsuse haigus. See tähendab seda, et immuunsussüsteem ründab iseennast, mille tõttu keha ajab normaalsed rakud võõrrakkudega segi. Seepärast reageerib keha neile näiliselt võõrrakkudele antikehade tekkega ja tekib põletik. Põletik on nii punetav pindmine punn kui ka sügaval nahakoes asetsev valulik vistrik. Faktorid, mis vallandavad kehas sellise reaktsiooni võivad olla erinevad. (San-Jouz, 2005) Lühidalt öeldes
DNA replikatsioonivigade teooria - somaatilised mutatsioonid kuhjuvad organismis. DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teoora – tekkinud põikõmblused ei võimalda pidevalt toimuvat ensümaatilist DNA reparatsiooni vabade radikaalide teooria – kahjulikud vabad radikaalid tekivad vananevates rakkudes. ajutalitluse häirumise teooria – ainevahetus häirub hüpotalamuse ja hüpofüüsi tõttu immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke) – vananevad lümfotsüüdid ründavad kehaomaseid biopolümeere. Vähi ja autoimmuunhaiguste teke. 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvust määrab pigment melaniin, täpsemalt melaniinigraanulite olemasolu karvas ja nende sisaldis. Melaniin tekib türosiinist (aminohape). Melaniin osaleb lisaks
leukotsüüte. Kahjustuse otseseks põhjustajaks on neutrofiilid ja makrofaagid. TBC (tuberkuloos)- kudesid lagundav põletik kopsus. Leepra- nahka ja närvisüsteemi kahjustav nakkushaigus, lööve ja haavandid, sõrmede kahjustused ja amputatsioonid. Ni allergia- põhjustab dermatiiti. 24. Autoimmuunhaiguste klassifikatsioon, tekke põhjused ja ravi. ,,Oma" vastased (autoreaktiivsed) B- ja T-rakud tekivad ka täiesti tervetel inimestel. Nende eest kaitseb meid immunoloogiline tolerants. Autoimmuunsuse põhjustavad need autoreaktiivsed rakud, mida tolerants ei ole elimineerinud. Immunoloogiline tolerants-lümfotsüütide poolne antigeeni ignoreerimine. Aegunud klassifikatsiooni järgi jagati autoimmuunhaigused süsteemseteks ja organspetsiifilisteks või paikseteks (sõltuvalt iga haiguse peamistest kliinilis-patoloogilistest tunnustest). Lokaalsed võivad olla näiteks endokrinoloogilised (I tüüpi suhkurtõbi, Hashimoto türeoidiit),
Regulatoorsetele T-rakkudele on omane: • Transmembraanne proteiin CD25 • Omavad TCR ja aktiveeruvad ainult siis, kui seostuvad MHC II molekuliga ja saavad lisasignaali APC B7 molekulidelt. • Aktiveerituna sekreteerivad IL-10 ja TGF-β. Need mõlemad on tugevad immuunsupressandid – nad inhibeerivad Th1 ja Th2. • Inhibeerivad teisi T-rakke, et nad ei algataks immuunvastust organismi enda komponentide vastu, st kaitsevad autoimmuunsuse vastu. • Eristatakse Tr1 ja Tr3 rakke. 28. Regulatoorsed T rakud. Foxp3. CTLA-4. 29. Peamise koesobivuskompleksi (MHC) iseloomustus. Tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. HLA I ja II klassi antigeenid. HLA alleelide pärilikkus ja assotseerumine immunoloogiliste haigustega. MHC restriktsioon T-helper ja T-tsütotoksiliste rakkude suhtes. Peamine koesobivukompleks MHC (major histocompatibility complex) on geenide kompleks, mis
annaabi.ee 
