• Austrolopithecus anamensis • A. afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha • Ei osanud tuld kasutada • Paks karvkate • kahel jalal käimine vabastas käed, et toitu korjata ja laste hoidmiseks • Pikad rippuvad käed • Lühikesed jalad • Lai vaagnaluu ja suur kõht • polügaamia
Ajumaht 35% nüüdisinimese omast 1.2-1.4 pikk Neil esines suguline erinevus välimuses Tundis end puu otsas paremini kui maal Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad Olid taime toidulised. Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid. Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Ta arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi, lahknedes perekonnast Australopithecus. Võrreldes viimase esindajatega oli tal väiksemad purihambad ja suurem peaaju. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Neandertallane Arenes välja u
Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,2 1,4 m pikk. Neil esines ka sooline dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Eeldatava suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena . Liigi muutused Teadlased leidsid LõunaAafrikast suuremate koljude ja tagahammastega fossiile. Algselt arvasid, et need tulenevad soolisest erinevusest: väiksemad olid emased, suuremad ja massiivsemad isased. Tegelikult avastati teine australopiteegi liik ja nimeks pandi Austalopithecus robustus .See oli jõuline ehk robustne australopiteekus. Saledaid ja jõulisi vorme eristatakse nüüd perekondadena Austalopithecus ja Paranthropus. Teadlased on arvamusel, et saledast vormist arenes jõuline vorm ja eellaseks on Australopithecus afarensis. A. afarensis'est on arenenud edasi ka sale vorm, mis peaks Australopithecus africanus'e kaudu jõudma Homo liigini. Toitumislaad
INIMESE EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974.
· mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: · arvukuse tõus · leviala laienemine · ristumisbarjääri teke · geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Iseloomustavad tunnused: · Väike aju (380-450 cm³) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast
tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a. tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a. o Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed)ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel. 19. Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). 20. Kirjelda australopiteeke (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis) Australopiteegi ajumaht 500 ml, tugevad lõuad, hambad laiad, taimtoidulised, väike kasv, pikad käed, elasid gruppides, magasid puu otsas. Elasid 4 -1 milj.a. tagasi Aafrikas. 21. Inimese evolutsiooni tegurid Looduslik valik suunas eelkõige: o 2-jalal kõndimisele o loomtoidulisusele o infovahetusele o aju arengule. Põhjusteks: o Metsade vähenemine o Neoteenia o Tööriistade kasutuselevõtt
ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e. Homo sapiens Australopiteek 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: · Väike aju ( 380-450 cm) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht · Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Osav inimene Homo habilis 1960
väikesed putukatest toituvad ööloomad Linnud 150 miljonit aastat tagasi, selgroogsed, kellel on suled ja tiivad, ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile (nt ürglind arheopterüks), lennuvõime, püsisoojasus 2 miljonit aastat tagasi mammut, esimesed inimese eellased Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975 aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänust, mis viitab sellele, et elati grupina Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Väike aju Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest, linnumunadest Australopithecus afarenis ,,Lucy" 3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40 %) leiti 1974 aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr Johansoni ja Gray poolt
ABBA ABBA oli Rootsi popbänd, mis asutati aastal 1972. Tegelikult sai kõik alguse 1966.aastal, kui Björn Ulvaeus kohtas esmakordselt Benny Anderssoni. Veel sama aasta lõpuks olid nad koos kirjutanud laulu "Isn't It Easy To Say" ja neist olid saanud heliloojatest sõbrad. 1969. aasta kevadel kohtasid Björn ja Benny kahte naist, Agnethat ja Anni-Fridi, kellest ei saanud mitte ainult nende abikaasad, vaid ka teine pool ansamblist Abba. 1972. aastal lindistasid nad oma esimese laulu "People Need Love", sel ajal kutsusid nad ennast Björn & Benny, Agnetha & Anni-Frid. 6.aprillil 1974.aastal Inglismaal, Brightonis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitsid nad ülekaalukalt, Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeusi lauluga "Waterloo". Selleks ajaks olid nad juba oma bändi nime muutnud Abba-ks. Abba oli esimene Eurovisiooni võitnud ansambel ja alustas sealt oma tähelendu. Kuigi enne võistlust ei...
Eraldatud liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest piisavalt kaugel. 2. Bioloogiline isolatsioon- ristumisbarjäär. Võõra liigi isendite ristumine, mis tuleneb sigimisaegade erinevustest ja sigimisetoloogia erinevustest. 3. Hübriid- liikidevahelised järeltulijad, kes on enamasti viljatud või hukkuvad. INIMESE EVOLUTSIOON Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Australopiteeke iseloomustab Väike aju (380-450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast.
Eesti keeles see tähendab lõunaahvlast. Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing. Australopiteegi kõige edukam esindaja leiti 1970ndate alguses Etioopiast, nimeks pandi biitlite laulu järgi Lucy. See sai kuulsaks, sest temast leiti üpris palju luid. 1976. a leiti Tansaaniast australopiteegi jalajälg, mille vanuseks on 3,6 mln aastat (vulkaanituha sisse jäänud jäljed). Ilmselt käisid seal isane ja emane australopiteekus, isase jälgedes käis võibolla ka mõni nooruk või oli isasel laps kukil. Australopiteegid on olulised lülid, sest nemad kõndisid kindlasti
Sõltumatud on need meetodid, mille puhul toimub juhuslikult ja pidevalt mingi füüsikaline või keemiline muundumine, mida ei mõjuta välistegurid. Isotoopmeetodid (radioaktiivne lagunemine), luminestsentsmeetodid, elektron-spin resonantsi ning lõpuks aminohapete ratsemisatsiooni uurimine. Küll aga tuleb ka selliste meetodite puhul arvestada saastumisvõimalustega teistest looduslikest allikatest ja seetõttu tuleb kasutada erinevaid meetodeid paralleelselt. 9. Kui tegemist on arvatava australopiteegi luustikuga kusagil Ida-Aafrika murranguvööndi settekivimites, siis milliseid dateerimisviise (nii otseseid kui kaudseid) soovitaksid, milliseid aga üldse mitte? Australopiteegi puhul (2-3 MAT) soovitaksin statigraafilise liigestamise (suhtelist vanust saab korreleerida asukohaga kivimikihis stati üksuste eristamise abil) ja kaalium-argoon kella (settekivimites argoon alles). Ei soovitaks süsinik-14, puurõngaste ega luminestsentsi järgi
Homo floresiensis - Kääbusinimesed, surid välja 12k aastat tagasi - Sarnased varastele nimestele, ahvidele ja kaasaegsetele inimestele. - Pikad jalad, väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad, puudus kilpnääre - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad suuremad kui homo sapiensil - Kasutasid tööriistu ja tuld Homo naledi - Lõuna-Aafrikast avastatud liik - Kehaehituselt vahelüli australopiteegi ja homo perekonna vahel - U 1,5m pikad, kõndisid püsti kuid võisid ka ronida. Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei ole ühte kindlat põhjust mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut. - Muutused elutingimustes (kliima, kehaasend, vabad käed = tööriistad) o Bioloogiline areng – püstine asend = suurem vaagnaluu =suurema peaga järglased; enneaegsed järglased vajavad
annaabi.ee 
