Kooliiga ● 16-aastaselt hülgas ta oma keskkooli ● Järgnevad 5 aastat elas ühiskonna heidikuna Hitler sõjaväes ● Astus vabatahtlikuna Beieri sõjaväkke ● Prantsusamaal ja Belgias sidemees ● Sai sõja ajal kirglikuks Saksa patrioodiks ● Hitler I maailmasõjas Tõus võimule ● Asus tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse ● Muutus parteile asendamatuks ● Algul tegutses propagandajuhina Austerlasest Saksamaa kodanikuks ● 1932. a presidendi valimistele kavatseti ka Hitler esitada ● Takistuseks oli Austria päritolu ja Saksamaa kodakondsuse puudumine ● Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest ● Selle ta ka saavutas ● Hitler oli karismaatiline kõnemees ● Suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse „Mein Kampf“ ● Hitleri raamat,mille esimene köide ilmus 1925
Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Gustav Klimt oli austerlasest juugendstiili harrastav kunstnik, kelle töödes oli juugendlik ornamentaalsus äärmuslikult ilutsev. Postimpressionistid olid algul vaimustatud impressionismist. Pärast arenesid uueks stiiliks. Postimpressionismi ei saa pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Gaugin hakkas pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi
Ta lausus: "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õige toidule ning austerlasest doktorile tuli kunstnik olukorda arvestades eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Renoir pööras valu energiaks. Loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega.
1 september 1939 a Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal mille järgi tuli Versailles sätestatuid piire muuta. Levinud oli n-ö nuga selga teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel – reeturite tõttu Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. Kasutatud kirjandus.
Ka kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. 1901. aastaks oli kunstniku kuulsus kandunud üle maailma. Ta oli selleks ajaks 60- aastane , ning teda piinas liigesereuma. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna- Prantsusmaa rannikule Cagnes-sur-Mer´i, kaasa võttis ta oma naise Aline ja kolm poega - Pierre, Claude ja Jean. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õigele toidule ning austerlasest doktorile kunstnik olukorda arvestades tuli ta eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Renoir pööras valu energiaks, ning loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. Hilisematel aastatel aitasid vanameistrit mõned abilised. Lõuna-Prantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate
1925. aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele kuuekümnendaks sünnipäevaks maja. Paraku venis sobiva eluaseme otsimine üha edasi, päädides lõpuks 6- toalise korteriga Kadriorus. Selleks sai kastellaani maja alumine korrus. Sellest majast on saanud hiljem tema majamuuseum (vt Lisa 2), milles on säilinud 1930- ndate aastate autentne sisustus. Vilde armastas viibida ka Kadrioru stiilsetes kohvikutes. Tema lemmikpaigaks oli Tirooli austerlasest omanikule kuulunud kohvik Eldorado Poska tänavas. Daame kohviga kostitav ja värsket ajalehte lugev elegantset riietust kandev kirjanik esindas vaimueliidile omast elustiili. 3 1. Eduard Vilde elulugu 1.1 Lapsepõlv Eduard Vilde lapsepõlv on olnud seotud kolme Eesti mõisaga. Ta sündis 4ndal märtsil 1865.a. Pudiveres, kuid juba paar nädalat pärast sündi kolis perekond Muuga mõisa. Seal sai tulevase
maalida ilu. Ka kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. 1901. aastaks oli kunstniku kuulsus kandunud üle maailma. Ta oli selleks ajaks 60-aastane , ning teda piinas liigesereuma. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna-Prantsusmaa rannikule Cagnes-sur- Mer´i, kaasa võttis ta oma naise Aline ja kolm poega - Pierre, Claude ja Jean. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õigele toidule ning austerlasest doktorile kunstnik olukorda arvestades tuli ta eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Renoir pööras valu energiaks, ning loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. Hilisematel aastatel aitasid vanameistrit mõned abilised.
Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Hermann Göringi kaasabil teenistusse Braunschweigi liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26
ning suri 1973.aastal New Yorgis. Ta erines oma isast ja vennast, sest tema kirgedeks olid kirjutamine, näitlemine ja ajakirjandus. Aastast 1927 kuni aastani 1933 mängis ta mitmeid väikeseid rolli Max Reinhardti teatris. Aastast 1933 kuni 1938 aastani elas Viinis ning avaldas palju biograafilisi teoseid. Pärast anslussi emigreerus Hertha Prantsusmaale ning kirjutas teose ,,The Correspondent". 1940. aastal, kui natsid okupeerisid Prantsusmaa, põgenes ta koos Joseph Rothiga, kes oli austerlasest kirjanik, USA-sse. Ta kirjutas USA-sse saabumisest teose ,,Aufbau" ning järgnevatel aastatel kirjutas ta veel teoseid Albert Nobelist ja Vabadussambast. Tema kõige edukamateks teosteks osutusid lasteraamatud, eriti raamat ,,The Silent night:. The story of a Song", milles ta seletab jõululaulu päritolu. Bertha Pauli oli, nagu ta tütargi, suurepärane kirjanik. Ta sündis 1878 aastal. Oma feministlike vaadete tõttu kirjutas ta kuulsatest naisest, rõhutades nende tähtsust.
........................................................................................5 1.4 Esimeses maailmasõjas..................................................................................................... 7 1.5 Poliitilise tegevuse algus...................................................................................................7 1.6 Puts ja vahistamine............................................................................................................8 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks...................................................................................8 1.8 Isiklikku............................................................................................................................ 9 1.9 Hitler ja homod................................................................................................................. 9 2 Jossif Stalin...................................................................................................
Ta lausus: "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õige toidule ning austerlasest doktorile tuli kunstnik olukorda arvestades eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Renoir pööras valu energiaks. Loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega.
Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. 1901. aastaks oli kunstniku kuulsus kandunud üle maailma. Ta oli selleks ajaks 60-aastane , ning teda piinas liigesereuma. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna-Prantsusmaa rannikule Cagnes-sur-Mer´i, kaasa võttis ta oma naise Aline ja kolm poega - Pierre, Claude ja Jean. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õigele toidule ning austerlasest doktorile kunstnik olukorda arvestades tuli ta eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Renoir pööras valu energiaks, ning loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline 13 karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. Hilisematel aastatel aitasid vanameistrit mõned abilised.
annaabi.ee 
