HP HP 5 Kõrgerõhu hooldusliide 6 Reduktor 7 Aurusti 8 Madalarõhu hooldusliide 9 Võnkesummuti (margikohane) 1 2 3 4 5 6 Külmaaine väljub kondensatsiooniradiaatorist vedelikuna ja aurustist gaasilisena. AK 08/2008 3 Kliimaseade Reduktoriga varustatud kliimaseade 6 7 A 9 8 C
E-SIGARET Toomas Rüütel 9.a klass Mis see on? E-sigaret on kaasaegne elektrooniline seade, mis meenutab tavasigaretti. Koosneb: Akust [Padrunist ehk paagist(e-vedelik)] Atomiseerijast ehk aurustist Eelised: E-sigarettidel puudub tavasuitsule omane ebameeldiv hais. Elektroonilise sigareti suitsetamine on kordades odavam, kui tavasigareti Tervis Sotsiaalsed tegurid Ohutum Kas kahjustab tervist? E-sigaret kahjustb tervist omal moel, seda küll vähemal määtal, kui tavasigaret, aga kahjustab. Ahendab hingamisteid Võib tekitada põletikku Kasutamisel võib tekkida iiveldust, peapööritust
külmutusvõimsust.Külmkambrites,sulatatakse ventilaatoraurustid tavaliselt õhksulatusega. Sulatamise ajal hoitakse ventilaatorid töös, et sulatamise aeg oleks võimalikult lühike. Selleks et külmutus- ja külmkambrite sulatamine toimuks kiiresti, kasutatakse elektrilist või kuumgaassulatust. Kui elekt- rilist sulatust kasutatakse sügavkülmruumides, paigaldatakse ka sulatusveevanni ja sulatusveetorusse elektrilised küttekehad, et aurustist sulanud vesi ei jäätuks, vaid voolaks kanalisatsiooni. Kuumgaassulatuse korral soojendatakse aurus tiplokki ja sulatusveevanni kompressori kuum gaasiga. Kummalgi juhul aurusti ventilaatorid sulatamise ajal ei tööta. Kaudsetes külmutus- ja
külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja 13 õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse. 6. Aurustis rõhk langeb ja külmutusaine aurustub. 7. Aurustudes neelab külmutusaine soojust, mille ta võtab aurusti ribitoru loogete sõitjateruumi suunatavalt (ja seejuures jahtuvalt) õhult. 8. Aurustist siirdub külmutusaineaur kompressorisse ja protsess kordub punktist 1. 2.6 Aheldustoruga seade Ahendustoruga seadme kolm esimest tööjärku on samad mis reguleerklapiga seadmel. 1. Kompressor surub alamrõhupoolelt võetava külmutusaineauru kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur suunatakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab
külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4. Veeldunud külmutusaine juhitakse vahepaaki, kus temast eraldatakse vee- ja õlipiisad. 5. Vahepaagist liigub vedel külmutusaine edasi reguleerklappi, mis annustab teda aurustisse. 6. Aurustis rõhk langeb ja külmutusaine aurustub. 7. Aurustudes neelab külmutusaine soojust, mille ta võtab aurusti ribitoru loogete sõitjateruumi suunatavalt (ja seejuures jahtuvalt) õhult. 8. Aurustist siirdub külmutusaineaur kompressorisse ja protsess kordub punktist 1. 2.6 Aheldustoruga seade Ahendustoruga seadme kolm esimest tööjärku on samad mis reguleerklapiga seadmel. 1. Kompressor surub alamrõhupoolelt võetava külmutusaineauru kõrge rõhu all ülemrõhupoolele, misjuures aur kuumeneb. 2. Kuum külmutusaineaur suunatakse kondensaatorisse. 3. Kondensaatori jahutusribide vahelt läbi liikuv välisõhk jahutab külmutusaineauru sedavõrd, et see kondenseerub. 4
kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris? Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks. 10. Mis toimub paisuventiilis? Paisuventiil suunab külmutusagentsi edasi aurustisse kus läheb ta jälle madala rõhu alla 11. Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes? Vedel, madalarõhu all 12. Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded? Aurustunud, madalarõhu all 13. Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded? Kuumutatuna, kõrge rõhuga 14. Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded? Vedelikuna, madalarõhuga 15. Kuidas liigitatakse soojuspumpasid? Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump 16. Mis on COP, ning mis ta teeb? Küttevõimsus
Väliste roostevabade pindade puhastamiseks kasutada spetsiaalset vahendit. 1.3 Puhastamine Kui seadmes säilitatav toode puruneb või lekib, tuleb seade viivitamatult puhastada. Vähemalt kaks korda aastas tuleb seadet puhastada järgmisel viisil: Lülitage seade elektrivõrgust välja või keerake vastav lüliti puhastusasendisse. Tühjendage külmriiul. Oodake, kuni seade soojeneb ümbritseva õhu temperatuurini. Eemaldage praht. Aurustist jää eemaldamiseks ärge kasutage orasid ega teravaid tööriistu. Kui seadmes on sulavett, siis eemaldage see. Puhastage seadme sisepindu pehmetoimelise puhastusvedelikuga ja kuivatage pinnad hoolikalt puhta lapiga. Ära kasuta abrasiivseid vahendeid. Puhasta pehme rätikuga ka ukse tihendid. Pärast puhastamist lülitage seade sisse. Autonoomse külmagregaadiga seadmete puhul kontrollige vähemalt kord kuus, kas
protsesse. 5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis. Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu
Solvendina kasutatakse nafta (petrooleumi) fraktsiooni kt.-ga 93-116°C. Ekstrakt aurutatakse kokku kolmes järjestikuses aurutis ning suunatakse fraktsioneerivasse kolonni ja sealt saadud keskmine fraktsioon lõpuks veeauru küttega perioodilisse destillatsioonikolonni. Solvent regenereeritakse esimesest kolonnist. Äratöötanud puidulaaste kasutatakse kütusena. Protsessi produktideks on: puuvaik (kampol) kolmandast aurustist, toormänniõli, terpeenide vahefraktsioon ning toortärpentiin (kt.155-167°C) destillatsioonikolonnist. 11. Puidu hüdrolüüs, produktid Puidus, vanapaberis ja muudes jäätmetes sisalduvat tselluloosi saab hüdrolüüsida suhkruteks ning neid fermenteerida tehniliseks etanooliks (oluline mootorkütus). Tselluloosi hüdrolüüsiks võib kasutada nõrka või kanget väävel-või soolhapet. Tselluloosi konversiooniaste on piirides 50-90%. Saadav
energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: 1) aurustist, 2) kondensaatorist, 3) kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) 4) paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). Need komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus.Vedelikel on sõltuvalt rõhust erinev keemistemperatuur ehk keemispunkt. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemispunkt. Näiteks vee keemispunkt normaalrõhul (1atm) on 100 ºC
kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja Soojusvahetites (skeemil pole näidatud) soojendatud 5. Propüleen (Propeen) settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni 5, kus ta 6. Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1.Gaasid C1-C5 - looduslik gaas Raske fraktsioon suunatakse kolonni põhjast toruahju 1 9.PRODUKTID METAANI BAASIL 2
olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia? Läheb hõõrdejõu (õhu takistusjõu või vedru sisehõõrdejõu) tööks ehk soojuseks. 3.PILET 1
võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3. Primaaraur kondenseerub ja läheb tagasi abikatlasse, moodustades suletud ringluskontuuri. Küllastunud sekundaaraur aurustist 3 suunatakse lasti soojenduse ja teistesse soojusvarustuse süsteemidesse, lasti turbopumpade käitamiseks vajalik sekundaaraur kuumutatakse ettenähtud temperatuurini abikatla auruülekuumendis 6. Laeva käigu ajal töötab 3-sektsiooniline utilisatsioonikatel 2. Kuna kahetaktilise peamasina väljalaskegaaside temperatuuri 280…350 0C tõttu pole küttepindade ülekuumenemise ohtu, kuumutatakse aurutarbijatelt aurustisse 3 tagasitulevat konden-saati
B1 Weibulli parameeter C sisekliimaparameetrite kontsentratsioonid materjalidest mõjutamata õhus Ca süsihappegaasi sisaldus õhus % Cb külmutusagensikulu kg/s Kreeka tähed j tsükli jahutustegur s tsükli soojendustegur standardhälve t parameetri standardhälve õ õhu temperatuur ºC Lühendid Aur.s aurustisse sisenev Aur.v aurustist väljuv AV sulgventiil COP soojuspumba kasutegur (COP coefficient of performance) DF kuivatusfilter (filter-kuivati) EF soojuspumba energiategur (EF energy factor) ELK elektriküttekeha EKK s elektriküttekehasse sisenev Vorm F.1. Tähised ja lühendid [10]. Lisa G SISSEJUHATUS
See kannatab temperatuuri kuni 170°C. Plaatsoojusvaheteid soovitatakse puhastada nõrga happega, 5%-lise fosfori- või 5%- lise oksaalhappega. Pärast puhastamist tuleb soojusvaheti korralikult veega läbi pesta. Aurustid on erinevates kohtades erineva konstruktsiooniga, kuid tööpõhimõttelt ühesugused. Valmistajaks on SHA. Aurustid on samuti plaattüüpi turbulentsi kofreeringuga. Aurusti on alumiiniumist, torud vasest. Ventilaatoritega puhutakse aurustist läbi õhk, mis annab ära oma siseenergiat aurustile ja selle tagajärjel õhutemperatuur langeb. Kolbkompressoreid jahutatakse õhuga. Ressiiverid on vertikaalsed, neil on kaks veeklaasi, üleval ja all. Ressiiverid on mahus 38, 56 ja 98dm3. Ressiiveril on agensi sisenemisava, väljumisava ja nivooandur. Õlieraldaja on kompressorist väljuva külmaagensi liini peal. Tema ülesandeks on õli eraldamine agensi aurust, et vältida selle sattumist süsteemi teistesse osadesse.
annaabi.ee 
