kompostimisplatsile. Eri värvi kilekottide süsteemi väljaarendamine on kallis (nõuab ka optilise sorteerija olemasolu.) Tahab kompostida · Kompostiplatsi rajamine ettevõtte territooriumile · Kinniste komposterite kasutamine Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine. 44 Reoveepuhasti ja/või kohalik veevärk on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda) · Aunkompostimine · Reoveesetete kompostimine koos tugimaterjaliga, nt. toidujäätmetega. KOV- ga koostöö biolagunevate jäätmete käitlemiseks: · Ühine kompostiplats reoveesette ja biolagunevate olmejäätmete koostöölemiseks · Lähestikku asuvad paralleelplatsid, mida saab hooldada ühise tehnikaga. Koostöö prügifirmaga jäätmete vedamisel. Soov kompostida aga puudub võimalus · Koht, kuhu viia biolagunevad jäätmed kompostimiseks nt kohalik kompostiplats või maakondlik jäätmekeskuse
· Taimedes tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. · Aineringe lõpus orgaaniline aine laguneb mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. · Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik Biojäätmete käitlemismeetodid: 1. Aeroobsed tehnoloogiad 2. Anaeroobsed tehnoloogiad Aeroobne käitlus: a) Kompostimine · Väikekompostimine · Tööstuslik kompostimine ( reaktor- ja aunkompostimine) Kompostimine on Kõige tavalisem biokäitlusviis _ Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne _ Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh väetusained _ Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kasvab kiiresti. _ Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. _ Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist.
Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks komposteerimine, mille tulemusel tekib kompost, mida võimalik kasutada turbaga segatult taime kasvatuses või muldadele väetisena. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Teine võimalus on jäätmed põletada. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Jäätmete taaskasutamine Jäätmeid on võimalik ja pidevalt on püütud uuesti kasutada. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse
Kompostimine Biojäätmete käitlemismeetodid Aeroobsed tehnoloogiad Väikekompostimine Tööstuslik kompostimine Anaeroobsed tehnoloogiad Reaktorkompostimine (kiire) Aunkompostimine Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12 2 Kompostimine Kõige tavalisem biokäitlusviis Koduskompostimine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne
muldadel). KOMPOST SEGADA MULLAGA! Eemaldada võõrised (klaas, plast, metall), reoained (raskmetallid, orgaanilised reoained). KOMPOSTIMISEL KONTROLLI 1) LÄHTEMATERJALI; 2) TEHNOLOOGILISI PARAMEETRID; 3) TOOTE KVALITEETI; 4) PIIRANGUID TOOTE KASUTAMISELE LAUSKOMPOSTIMINE (MBT- mechanical-biological treatment)- olmejäätmetes leiduva orgaanilise aine kiire lagundamine; eraldatakse plast ja paber. Eestis on ~ 50 kompostimispaika; peamine kompostimisviis- aunkompostimine. KOMPOSTIMINE ON AINUS JÄÄTMEKÄTILEMISMEETOD, MIDA IGAÜKS, IGALPOOL, IGAL AJAL JA IGAS MAHUS TEHA SAAB! JÄÄTMETE PÕLETAMINE Miks? 1. kaob nakkusoht, roiskuvad jäätmed stabiliseeruvad 2. saab põletada igat sorti jäätmeid (s.h. Ohtlikke) 3. energia kasutamine 4. prügi kättesaadavus 5. vähe ruumi prügilate jaoks 6. ei pea jäätmeid sortima
Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Aunkompostimine (on vaja segada, et mikroobidele oleks tagatud hapniku olemasolu), reaktorkompostimine. Anaeroobne lagundamine-Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala
oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid jt mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid. Bioloogilised meetodid: o Kompostimine – lagundatakse orgaanilised jäätmed mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Reaktorkompostimine – paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne.
mahu ja kaalu vähendamine 800-850 °C o bioloogilised meetodid kompostimine lagundatakse orgaanilised jäätmed, sh reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld) aunkompostimine, reaktorkompostimine Mõjutavad tegurid: hapniku hulk, toitainete sisaldus, niiskussisaldus, pH tase, temperatuur, tekstuur anaeroobsetes tingimustes lagundamine – jäätmetest eraldatakse eelnevalt mittelagunevad ained, peenestatakse o ladustamine prügilasse kasutusaeg min 25 a jäätmed tihendatud
muruniitmed 17 puulehed 61 toidujäätmed 14 makulatuur (erineva kvaliteediga paber) 119 … 248 saepuru ja hake 200 … 500 loomasõnnik 5 … 25 Tööstuslikul kompostimisel on võimalik kasutada järgmisi tehnoloogiaid: 1) aunkompostimine (loomuliku õhustusega aunad, sundõhustusega aunad, läbisegatavad aunad); 2) reaktorkompostimine (kamberreaktor, trummelreaktor, tunnelreaktor jt). Aunkompostimine on aeglane protsess, reaktorkomposteerimine aga kiire ning seejuures katkematu konveierprotsess. 60 Tööstusliku kompostimise tehnoloogia valikul on üheks kriteeriumiks kompostimistooraine voogude iseloom
annaabi.ee 
