esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Mineraalväetistega on lubatud aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on
Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m. kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a
papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. · Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. · Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine,
kogumiseks. Aunad plaanitakse esialgselt laiusega ca 2,5-2,7 m ja pikkusega ca 10-20 m. Angaaris aunade vahel on ka piisav ruum frontaallaaduriga materjali toomiseks ja aunaseguriga liikumiseks. Angaaril on küll olemas mõlemal pool uksed, kuid paremaks õhu liikumiseks hoitakse neid lahti. Samas on võimalik sõltuvalt ilmastikuoludest angaar ka täielikult sulgeda. Kompostimisalal toimub järelvalmimine uutes aunades ning järelvalmimise etapi lõpetanud komposti sõelumine. Sõelumisega välistatakse lõplikult võõriste sisaldus ning suuremad ja lõpuni komposteerimata tükid ja kogumid suunatakse tagasi esmasesse aunkompostimisse. Frontaallaaduriga viiakse valmiskompost ladustamiseks ja edasiseks töötlemiseks ettenähtud katusealuse alla. 11 Joonis 2. Kompostimisala plaan
3 Laadimistöö koosneb: auna koorimine, turba eemaldamine aunast, transport tee äärde tõstmine koormasse Laadimisel kasutatavad masinad on ekskavaatorid (greiferkopp trosstöövarustusega ekskavaatoril või hüdrauliline ekskavaator otsekopaga), frontaallaadur, linttransportöör koos laadimismasinaga. Auna kuju, paiknemine ja põhja suurus mõjutab turba laadimist. Pikas kitsas tee lähedal selle suunas paiknevates aunades laadimiskaugus on väike. Kuid turba kogus selles ühe meetri kohta on väike ning seetõttu on suured pinnakaod. Nii buldooseriga moodustatud kui ka pealesõidu aunad on suured ja välimine külg teest kaugel ning ekskavaator ühe tõstmisega ei ulata koormani. Tihedas aunas turba kaevandamine nõuab masinatelt võimsust. Sellistel juhtudel buldooseriga lükatakse turvas laadurini ja see tõstab massi veokile.
Tööstuslik kompostimine: Tuleb tagada sobivad keskkonna tingimused, tagada efektiivne ja stabiilne protsess, tulemuseks ,,kõrge kvaliteediga" toodang Aunkompostimine: _ Kõrgus 1,5 2,5 m ja alt 3 6 m lai, pikkus milline tahes _ Mida koredam mass, seda suurem võib olla aun _ Aun võib omaenese raskuse tõttu liiga tihedaks vajuda _ Loomuliku õhustusega aun on väike ja mass kore _ Suuremat auna peab mehaaniliselt segama _ Hästiõhustatud aunades komposteeruvad jäätmed 610 (23) nädalaga _ Sundõhustatavaid aunu ei segata _ Õhustamiseks pannakse aunade sisse või alla sissepuhke- või väljatõmbetorustik Aunkompostimise plussid ja miinused Plussid Miinused _ Loomuliku õhutusega aunades on _ kompostimine loomuliku õhustusega kompostimine suhteliselt odav ning seda on aunades on aeglane ning energia- ja
Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõu d ja aunad peavad paiknema naaberkinnistu st vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefek ti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbra lik käitlemine,
täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Aiaja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kokkuvõte Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Et hoida oma elukeskkonda puhta ja inimväärsena, peaksime rohkem pöörama tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele. Olmejäätmeid tekib meie ümber iga päev
Mida koredam mass, seda suurem võib olla aun Aun võib omaenese raskuse tõttu liiga tihedaks vajuda Loomuliku õhustusega aun on väike ja mass kore Suuremat auna peab mehaaniliselt segama Hästiõhustatud aunades komposteeruvad jäätmed 610 (23) nädalaga Sundõhustatavaid aunu ei segata Õhustamiseks pannakse aunade sisse või alla sissepuhke- või väljatõmbetorustik
Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu. Bioloogilise aktiivsuse olulisemaid tegureid on temperatuur. Külmas, alla 5 kraadi kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub ning loid kuni 20 kraadini. Soojemas
järgmistele kvaliteedinäitajatele: 53 kuivainesisaldus mitte alla 40%, tuhasus alla 10%, lagunemisaste mitte üle 15%, pHKCl mitte alla 2,5, üle 60 mm läbimõõduga osakeste sisaldus mitte üle 8%. o Aiandusturba ladustamisel aunades ei tohi temperatuur auna sisemuses tõusta üle 50 C, kuna tugeval isekuumenemisel tekivad turbas fenoolsed ühendid, mis mõjuvad taimedele toksiliselt. Üldjuhul on aiandusturba olulisteks komponentideks mitmed turbasamblaliigid (Sphagnum sp) ning sellist turvast nimetatakse ka sfagnumturbaks. Et turbasamblate lehed sisaldavad suurel hulgal õhurikkaid rakke, on neil mitmeid selliseid omadusi, mis muudel taimedel puuduvad.
Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Alus: Veeseadus § 262 lg 2, 3 ja 5 Kontroll: Keskkonnainspektsioon Väetis. NÕUE 5: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni. Alus: Veeseadus § 262 lg 5, § 263 lg 6, § 29 lg 1-4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 17 § 6 lg 1-2 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 6 lg 1-3 + Lisa 2: "nõutud kaugused" kehtivates seadusaktides Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 6: Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg
sellele fsikalisi ja keemilisi omadusi muutvaid ja lisaastet lagundavatele bakteritele vimalikult soodsaid kasvutingimusi loovaid materjale. Aeroobsetes tingimustes suureneb bakterite arv kiiresti ja nende toimel lagunevad saasteallika koostises olevad ssivesiniku molekulid ssihappegaasiks ja veeks. Soovitud puhastusastme saavutamiseks peab pinnases toimuv lagundamisprotsess toimuma pikema aja jooksul. Tavaliselt kasutatakse lise pinnase puhastamiseks kompostimist perioodiliselt segatavates aunades. Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni. Ttlemise kestus on 1-2 aastat.
annaabi.ee 
