Pooljuhi elektrijuhtivus tõuseb temp. tõusuga. Pooljuhtide elektrilised omadused seletuvad pooljuhtkristallide ehituse eripäraga. Pooljuhtseadistes kasutatakse kõige enam räni ja germaaniumikristalle. Pooljuhtidede elektrijuhtivust, mille põhjuseks on vabade elektronide olemasolu neis, nim. Elektronjuhtivuseks ja vastavat voolu elektronvooluks. Seal, kust lahkus elektron, tekib aatomis vakantne koht. Neid vakantseid kohti nim. Aukudeks. Pool juhis toimub pidevalt protsess, kus elektron ,,hüppab üle" tekkinud augu kohale ja taastab seal normaalse sideme. Sinna, kust tuli elektron, tekkis uus auk. Ühes suunas liiguvad elektronid tekitades auke ja vastassuunas elektronidele augud. Seega on pooljuhtides kaht liiki laengukandjad: elektronid ja augud.
seotud kõrvalolevate aatomitega ja nad tiirlevad kindlatel orbiitidel. Viies elekron on 5- valentse elemendi aatomi lähedal ja tasakaalustab tema laengut, kuid tema jaoks orbiiti ei ole. Nii võib ta vabalt liikuda väliste elektronväljade mõjul. P-TÜÜPi pooljuhtmaterjal saadakse siis, kui kristalli kasvatamisel lisatakse iga 10miljoni 4-valentse elemendi aatomi kohta 13- valentse elemendi aatom. p-tüüpi - positiivne JOONIS saadud materjalis on tühjad orbidid, mida nimetatakse aukudeks. Neid auke loetakse positiivsete laengute kandjateks ja sealt ka p-tüüpi materjal. 3-valentne element seob 3-valentse elekroniga kõrval olevad aatomid ja tühi orbiit võib korjata vaba elektroni. 3. Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimetatakse pn-siirdeks. Mõlemat tüüpi pooljuht materjalis tekib kontakti piirkonnas kiht, mis on erinimeliselt laetud ja need takistavad elektrivälja E. See väli takistab
välja. Maismaal aga arvatavasti transporditi neid rullikutega. Kuidas need aga püsti saadi, seda ei tea keegi, arvatavasti brutaalse jõuga lükati need valmis aukudesse, et need ikka püsti jääksid. Kuna sel ajal seal elanud Nomaadid ei kasutanud orje, läks Stonehenge ehitamiseks vaja kogu kohalikku elanikkonda. Esialgne Stonehenge oli ringikujuline ning seda ümbritses vallikraav 56 auguga. Neid aukusid nimetatakse ka Aubrey aukudeks Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures.. Vähemalt sellise hüpoteesi on püstitanud inglise arheoloog Richard Atkinson eelmise sajandi keskel. Kõik kaheksa ehitusfaasi on liiga toored, et neid siia mainida. Siiski tasuks mainida, et Stonehenge on oma esimesest kokku panemisest palju muudetud ja ringi tõstetud ning on väga raske eristada, millal ja kuidas seda on tehtud. Stonehenge otstarve
Referaat on koostatud teemal mustad augud ja räägib sellest, mis mustad augud on ja kuidas nad tekivad. Kirjutatud on ka mustade aukude uurimisest ja sellest, kui suured on hetkel teada olevad suurimad mustad augud, kui kaugel nad meist asuvad ja samuti hiljuti orbiidile lennutatud röntgenteleskoobist NuSTAR. Valisin teema mustad augud seetõttu, et see on mind alati huvitanud ja tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Mind huvitas, kuidas nad tekivad ja miks neid nimetatakse just mustadeks aukudeks. 3 Mustad augud Must auk on taevakeha, mille gravitatsioon on niivõrd tugev, et sealt ei jõua meieni mitte ükski valguskiir. Mustad augud koosnevad kahest osast singulaarsus (punkt, kus aine tihedus on lõpmatult suur) ja sündmuste horisont (aegruumi selliste punktide kogum, kus aja kulg eemaloleva vaatleja jaoks jääb seisma). Mustad augud tekivad tavaliselt suurtest
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede täh...
pole kindlaks tehtud, mil viisil neid nimelt rikutakse ja millised on singulaarsetes piirkondades kehtivad seaduspärasused? Vastuse annab R.Penrose'i poolt sõnastatud kosmilise tsensuuri hüpotees: kõik aegruumi singulaarsused on ümbritsetud lõkspindadega, 6 mistõttu me ei saa mingil moel informatsioni lõkspinna sees asuval singulaarsusel toimuvast. See õigustab ka singulaarsuste nimetamist mustadeks aukudeks - me saame lõkspinna sisse signaale saata, kuid välja ei saa sealt tulla mitte midagi. Matemaatiliselt on võimalik tõestada, et ainukesed parameetrid, mida mustast august kaugel asuv vaatleja mõõta saab, on musta augu mass, elektrilaeng ja pöördimpulss. Lõkspinda võib vaadelda ka kui vaatlustele kättesaadava universumi äärepinna osa - lõkspinnast väljaspool asuvat aegruumi saab kirjeldada tuntud füüsikateooriate raames, kuid
+50 miljardit aastat universum saab oma suurima läbimõõdu ja hakkab siis kokku tõmbuma, mille kiirus suureneb pidevalt +100 miljardit aastat- maailma lõpp Suures Kollapsis. Igavene Paisumine: -15 miljardit a tagasi- Suur Pauk Tänapäev +15 miljardit- paisumine aeglustub ja see protsess toimub pidevalt. Galaktikad eemalduvad üksteisest. Tähed hakkavad läbipõlema. Toimud temp langus. +50 miljardit- läbipõlenud tähed on muutund valgeteks kääbusteks- mustadeks aukudeks. +150 miljardit a. Surnud tähed kukuvad mustaauku ja on näha nende lahkumisel viimaseid valgus sähvatusi. +200 miljardit- mustad augud kasvavad pidevalt. Jätkub universumi paisumine. Päike Päike on keskimist klassi täht- G-2 ja on kollane täht. Tekkis u 4,5-5 miljardit aastat tagasi. Tema ümber tiirleb 6 planeeti, üks planeedo ja2 asteroidide vööndit. Päikese tsentris on termotuumareaktsioonid.Kergemad tuumad ühinevad raskemateks, vesinik põleb heeliumiks).
Ja nad ka ei stabiliseeru ehk neist ei pruugi lõpuks saada kääbuseid. · Pulsar-tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neurontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid Neutrontäht-peamiselt neutronitest koosnev täht, päikesest suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium, neurotähtedeks muutuvad tähed, mille mass jääb vahemikku 5- 15 Päikese massi, suuremad muutuvad mustadeks aukudeks, väiksemad valgeteks kääbusteks. · Gravitatsiooniliselt alahoitud termotuumareaktsioon toimub tähtede sisemuses, kus vesinik põleb heeliumiks. Tähe mass peab olema piisavalt suur, et gravitatsioonijõuga suruda kerged aatomituumad teineteisele piisavalt lähedale, et toimuks tuumaühinemine. Sellist tüüpi termotuumareaktsioon toimub ka päikese sees ning sealt on praktiliselt kogu päikesesüsteemis tekkiva energia allikas.Tähtede
tõusnud). Nad on tihti värvi poolest oranžid. Sinine hiid Sinine hiid on hiiglaslik, väga kuum, sinine täht. Nad esinevad peajada järgses faasis. Sinist värvi tähed on kõige heledamad ja kuumemad. 7 Superhiid Superhiid on suuruselt teine meile teada täheliik. Need tähed on haruldased. Kui superhiiud surevad, tekitavad nad supernoova ja muutuvad tavaliselt mustadeks aukudeks. Hüperhiid Hüperhiid on suurim teadaolev täheliik. Suurim hüperhiid on UY Scuti, selle maht on ligi 5 miljardit korda Päikest suurem. Erinevalt superhiiust, tekitavad nemad hüpernoova. 3.3 Tuhmid, põhimõtteliselt surnud tähed Valge kääbus Valge kääbus on väike, väga tihe ja kuum täht, mis on suurel osal tehtud süsinikust. Need tuhmid tähed on jäänused punasest hiidtähest. Nende radioaktiivtuumad on tühjenenud. Nad on umbes maa
MUSTAD AUGUD Kuuekümnendate aastate lõpul rääkisid kõik gravitatsiooniliselt kollabureeruvatest tähtedest. Osaliselt kokkuvarisenud tähed – valged kääbused ja neutrontähed – olid saanud astronoomide igapäevaseks objektiks. 1969. aastal New Yorgis toimunud kosmosefüüsikute kokkusaamisel nimetas John Wheeler massiivseid täielikult kollabeeruvad tähti mustadeks aukudeks.(McEvoy, Zarate, 2002) Musta augu nime all mõtlevad füüsikud sellist objekti, kust ei saa miski pageda, kuna paokiirus ületab valguse kiiruse. Et miski ei saa valgusest kiiremini liikuda, siis ei pääse ka miski mustast august välja. Must auk võib tekkida mis tahes ainest, kui seda on piisavalt palju, vähemalt kahe meie Päikese jagu. Siis hakkab täht üha kokku tõmbuma, kuni selle tihedus saab nõnda suureks, et sulgub iseendasse. Aeg jõuab lõpule.
Temperatuuri langedes langevad ka rõhk ja seetõttu hakkab gravitatsioon tähe tuumas järjest enam võimust võtma. Tulemuseks on tähe tuuma kokkukukkumine ja väliskihtide plahvatuslik eemalepaiskumine vabaneva energia arvelt. Seoses aine määratu tihenemisega täheaine neutroniseerub ja kaovad konkreetsed keemilised elemendid. Tulemuseks on ühtlane neutronite mass. Neutrontäheks saavad muutuda tähed, mille mass jääb vahemikku 5-15 Päikese massi. Suuremad tähed muutuvad mustadeks aukudeks ja väiksemad valgeteks kääbusteks. Mõnikord nimetatakse neutrontähti ka pulsariteks. Seda sellepärast, et nad pöörlevad väga kiiresti ja saadavad oma ülitugeva magnetvälja (Maa magnetväljast ligi triljon korda suurem) tõttu välja korrapäraseid raadioimpulsse. Impulsi edasikandjateks on vabad elektronid, mis magnetvälja kiirendava toime tõttu neutrontähe pinnalt lahkuvad. Kuna elektronid lahkuvad peamiselt magnetpoolustelt, siis on väljuvad impulsid
Metallis on valentstsoon ja juhtivustsoon ülekattumisega. Kõige kõrgemat elektroni energiataset, mis on hõivatud (kus asuvad veel elektronid) 0K juures nimetatakse Fermi tasemeks. (Fermi level) Pooljuht Pooljuhid on ained, mille keelutsoon väiksem kui isolaatoril ja seetõttu suudavad elektronid termilise ergastuse korral üle minna juhtivustsooni. Elektronid, mis hüppavad üle juhtivustsooni jätavad maha samasuure arvu tühje energiatasemeid valentstsoonis, mida nimetatakse aukudeks. Nii elektronid juhtivustsoonis kui ka augud valentstsoonis on laengukandjad. Aukusid võime ette kujutada kui positiivse laenguga laengukandjaid, sest nad võivad vabalt liikuda tsoonis. Dielektrik Dielektrikus vabad laengukandjad elektrivälja toimel vabalt liikuda ei saa. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Tuumafüüsika No neid ma küll kuskilt lehtedelt ei leidnud...? Kõik vikipeediast, vaata ise üle.
samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses. Nivoode energiate vahe juhtivustsoonis on väga väike (10 -17 eV), mistõttu elektriväljas ergastatakse nad kõrgematele vabadele nivoodele, kus nad saavadki liikuda. Seetõttu nimetatakse juhtivustsooni elektrone vabadeks elektronideks. Valentstsoonis olevad augud saavad samuti liikuda kogu kristallis ja neid nimetatakse seetõttu vabadeks aukudeks. Pooljuhi optiliste omaduste seisukohast on oluline vabade elektronide ja vabade aukude energia sõltuvus nende impulsist p (p = mv) (vt joonis 2.3). Minimaalse energia läheduses (juhtivustsooni põhjas) kattub sõltuvus E=f(p) parabooliga. Elektrone on juhtivustsoonis tavaliselt vähe ja nad asuvadki kõvera min lähedal. Samasugune sõltuvus on ka valentstsooni kohta, ainult siin on parabool suunatud allapoole. Kui vaadelda ainult kõverate tipulähedasi osi, on graafik järgmine (joonis 2
Nagu ka teised pooljuhid, juhib lisandite jälgi sisaldav räni elektrit paremini kui puhas räni. Lisaainete lisamist nimetatakse legeerimiseks. Kui räni legeeritakse fosforiga, millel on üks elektron aatomi kohta rohkem kui ränil, siis lisaelektronid võivad kanda negatiivset laengut läbi räni. Seda nimetatakse n-tüüpi räniks. Boori aatomil on üks elektron vähem kui räni aatomil, seega on booriga legeeritud ränil mõned elektronid puudu. Need vahed, mida nimetatakse aukudeks, kannavad positiivset laengut. See on n-tüüpi räni. Ränitransistore paneb lülititena töötama see, et elektronid ei voola p-tüüpi ränist n-tüüpi ränisse. n-p-n-transistoril on p-tüüpi räni kiht kahe n-tüüpi kihi vahel. Elektronid ei pääse ühest väliskihist teise (väliskihte nimetatakse emitteriks ja kollektoriteks), sest nad peaksid siis liikuma p-tüüpi ränist n-tüüpi ränisse. Kui aga elektronidega toita keskmist kihti ehk
lõpule. See juhtub nende elu lõpus, kui nad ei suuda enam tekitada küllalt soojust, et tasakaalustada nende enda gravitatsioonijõudu, mis püüab neid pisendada. Einstein arvas, et säärased tähed peaksid jõudma mingisse lõppolekusse, kuid nüüd teame, et tähtedel, mille mass ületab rohkem kui kahekordselt Päikese massi, pole niisugune seisund võimalik. Selliste tähtede kokkutõmbumine jätkub seni, kuni nad saavad mustadeks aukudeks, s.o. aegruumi piirkondadeks, mis on sedavõrd kooldunud, et valgus ei pääse neist välja (joon. 1.8). Joon. 1. 8 Kui massiivne täht ammendab oma tuumkütuse varu, hakkab ta soojust 3) Mustas augus kaotama ja kokku tõmbuma. Aegruumi jõuab aeg lõpule kooldumine kasvab sedavõrd suureks, et kujuneb must auk, millest valgus enam välja ei pääse. Musta augu sisemuses jõuab aeg lõpule
lõpule. See juhtub nende elu lõpus, kui nad ei suuda enam tekitada küllalt soojust, et tasakaalustada nende enda gravitatsioonijõudu, mis püüab neid pisendada. Einstein arvas, et säärased tähed peaksid jõudma mingisse lõppolekusse, kuid nüüd teame, et tähtedel, mille mass ületab rohkem kui kahekordselt Päikese massi, pole niisugune seisund võimalik. Selliste tähtede kokkutõmbumine jätkub seni, kuni nad saavad mustadeks aukudeks, s.o. aegruumi piirkondadeks, mis on sedavõrd kooldunud, et valgus ei pääse neist välja (joon. 1.8). Joon. 1. 8 Kui massiivne täht ammendab oma tuumkütuse varu, hakkab ta soojust 3) Mustas augus kaotama ja kokku tõmbuma. Aegruumi jõuab aeg lõpule kooldumine kasvab sedavõrd suureks, et kujuneb must auk, millest valgus enam välja ei pääse. Musta augu
tõestatult põhjustanud loomade suremust, osa on aga ilmsesti peamiselt surnud loomse ja taimse aine lagundajad (saprofüüdid). Lapihaigus · Eestis, eriti Põhja-Eestis tavaline, Soomes ja Lääne-Euroopas esineb harva. Ei põhjusta massilisi suremisi, põhjustab aga tundlikkust teistele haigustele, võib tappa üksikuid vähke, alandab turuväärtust. Väliselt nähtav kestal tekkivate pehmete, üles kummuvate pruunide laikudena, mis võivad muutuda aukudeks, mida ümbritseb oranz tsoon. Keedetud vähil on lapihaiguse kahjustus nähtav mustade laikudena. · Põhjustajaks võivad olla Ramularia astaci ja Fusarium perekonna seened. Vees esinevad hallitusseened (levinuim on Saprolegnia) · Esinevad vigastatud kohtades · Kahjustavad eeskätt vähi marja ja poegi. Esinevad ka teistel veeloomadel ja taimedel · Kaua kasvanduses elanud emavähkidel võib seen pesitseda laka lülide liigendites. Teda on siis raske tõrjuda ja ta ohustab marja.
annaabi.ee 
