Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Krossi ,,Keisri hull" kujutab üht kõrgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg polnud selleks aga
3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga pälvis teenete eest kolm Vabadusristi. Mõrvati NKVD poolt arvatavasti 24. juunil 1941 Kosel Scheeli villas. Tema vend Johannes Luiga oli üks noorimaid Vabadussõjas langenud võitlejaid. Johannes Luiga (18. november 1904 25. aprill 1919) oli Tartu Treffneri gümnaasiumi õpilane, kes langes Vabadussõjas. Johannes sündis Pangodi mõisas metsavahi peres noorima lapsena.
Hävituspataljoni riismed pgenesid tagasi Pärnu suunas. Lilleleht oli üks 1941. aasta suve vastupanu organiseerijatest Kilingi-Nmme kandis (Tali vallas) Pärnumaal, kus Kaitseliidu meeste, järelejäänud eesti ohvitseride ja metsavendade jududega mitmetes kohtades veti vim enda kätte ja sakslaste saabudes vidi ette kanda, et piirkond on juba "kommunisten-frei". Hilisemal ajal, 1944, oli Paul Lilleleht juba kolonelleitnandi aukraadis ja 6. piirikaitse rügemendi ülem. See rügement oli kaitsel Peipsi ääres ja hiljem Narva jõe ääres, Permisküla saare kohal. Kohalikest kultuuri ja mälestusobjektidest võiks nimetada 1710. aasta Põhjasõja aegse pärimusega seotud ajaloolist mändi. Rahvajutu järgi olnud Põhjasõja ajal Vene sõjavägi laagris praeguse Kilingi-Nõmme keskpargi (kunagise laadaplatsi) kohal. ,,Sääl surnud väepealik ära ja maetud samas liivakünkasse maha.
Victor Hugo JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Birgit Kukk Tallinna Ühisgümnaasium 10.a klass 2009/10 õa Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26.veebruaril 1802. aastal Besanconis, kus ta isa oli tol ajal ohvitser majori aukraadis. Hugo põlvneb rahva hulgast. Tema kirjandusliku loomingu aeg on pikk, ligi seitsekümmend aastat. Victor Hugo küps loominguiga langeb Juulimonarhia, 1848. aasta revolutsiooni ja Teise keisririigi aegadele ning ta elu lõpp ulatus Kolmanda vabariigi perioodi. Ta ei suutnud alati orienteeruda õigesti ühiskonna arengu nähtuste hindamisel, seega kulges Hugo kui poliitilise tegelase ja kirjaniku tee pidevalt demokratismi, rahva huvide väljendamise suunas.
1785. aasta veebruaris suri tema isa Carlo Buonaparte samasse haigusesse millese ka Napoleon hiljem suri- maovähki. Perekond sattus puudustesse ja tema vanema venna Josephi peale ei võinud lootusi panna (ta oli meeletult laisk ja andetu). Nüüd võttis kuueteiskkümneaastane Napoleon üle ema, õdede ja vendade eest hoolitsemise. Elutee 30.oktoobril 1785. aastal lahkus Napoleon pärast aastast sõjakoolis viibimist ja astus nooremleitnandi aukraadis sõjaväkke. Tema rügement asus lõunas Valence'i linnas. Noore ohvitseri elu oli raske. Suurema osa oma palgast saatis ta emale, jättes endale v aid hädavajaliku ülalpidamiseks ja loobudes vähemastki meelelahutusest. Maja, kus ta toa üüris oli bukinisti kauplusja Napoleon veetis kogu oma vaba aja raamatute lugemisega, mida kaupmees talle andis.Ta hoidus seltskonnast eemale ja ta riidedki olid nii viletsad, et ta i tahtnud ei võinud liikuda seltskonnas
Hannibali pojatütar. Puskini emapoolne vaarisa sattus Venemaale Aafrikast. 1811. aasta lõpul pääses Puskin eriliselt väljavalitute kooli - Tsarskoje Selo lütseumisse, kus esmakordselt väga kõrgelt hinnati tema luuleannet. Lütseumiajal ilmus trükis tema esimene luuletus ja ta astus küllalt ekstreemsesse kirjanduslikku rühmitusse ,,Arzamass". 1817. aastal sai lütseum lõpetatud kolleegiumisekretäri aukraadis. Puskin oli sõprussidemetes mitme tulevase dekabristiga, kirjutas poliitilisi pamflette ja käitus võimude suhtes küllalt väljakutsuvalt, mistõttu saadeti 1820. aasta kevadel Moskvast ära, tööle Kisinjovi kubernerikantseleisse - n-ö patust kaugemale. Ajendiks sai asjaolu, et ühes tema luuletuses esinenud mõtted leiti olevat riigiametnikule kohatud. Teel lõunasse jäi Puskin kopsupõletikku ning sõitis ennast ravima Kaukaasiasse ja Krimmi
Erandiks oli 1887. aastal nootide vahetuse teel sõlmitud kokkulepe Itaaliaga status quo säilitamiseks Vahemere, Musta, Egeuse ja Aadria mere kallastel ning Põhja-Aafrika rannikul. Veel samal aastal ühines kokkuleppega ka Austria-Ungari, kuigi mõningate reservatsioonidega, ja lepingut hakati nimetama Vahemere Entente'iks. Tegelikult ei võtnud Suurbritannia ka seekord endale sõjalisi kohustusi. 1890 oli sunnitud erru minema kantsler Otto v. Bismarck. Teda asendas kindrali aukraadis krahv Leo v. Caprivi, kes tõi kaasa nn. uue kursi Saksamaa välispoliitikas. Bismarck oli olnud seisukohal, et Saksamaa peab olema tugev eelkõige Euroopa mandril. Kuigi ta ei olnud ka koloniaalvallutuste vastu, oli ta arvamusel, et jõude ei tohi liigselt killustada. Euroopa poliitika osas arvas Caprivi, et Saksamaal ei ole võimalik vältida sõda kahel rindel, mille eest oli hoiatanud Bismarck. Uus kantsler nägi väljapääsu selles, et Kolmikliitu tuleb tõmmata ka
See kutsus sotsialistide parteis esile terava pahameele. Lahkhelide tagajärjeks oli Mussolini lahkumine ajalehe juurest, hiljem visati ta ka sotsialistide parteist välja. Ta asutas oma ajalehe "Il Popolo D´Italia" (Itaalia Rahvas"). Arvatakse, et oma ajalehe väljaandmiseks sai ta raha välismaalt (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa). Ajalehte toetas ka FIAT´i firma. Just sel ajal hakkas Mussolini ka väga jõukalt elama. 1915. a sept mobiliseeriti ta sõjaväkke. Sõdis kaprali aukraadis. Veebruaris 1917 sai ta haavata. Hiljem kirjeldas ta oma sõjamehekarjääri väga kangelaslikuna. Austerlased olevat näinud temas suurimat vaenlast ja kogu aeg pommitanud seda haiglat, kus ta lamas, et teda tappa. Fasistliku partei rajamine Kui sõda lõppes, oli Itaalia täis sõjaväest naaasnud kurnatud, haavatud, hüljatud mehi. Neid oli sadu tuhandeid. Mussolini mõistis nende mõtteid ja tundeid ning ta suutis nende läbielamisi, viha ja solvumisi väga
See kutsus sotsialistide parteis esile terava pahameele. Lahkhelide tagajärjeks oli Mussolini lahkumine ajalehe juurest, hiljem visati ta ka sotsialistide parteist välja. Ta asutas oma ajalehe "Il Popolo D´Italia" (Itaalia Rahvas"). Arvatakse, et oma ajalehe väljaandmiseks sai ta raha välismaalt (Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa). Ajalehte toetas ka FIAT´i firma. Just sel ajal hakkas Mussolini ka väga jõukalt elama. 1915. a sept mobiliseeriti ta sõjaväkke. Sõdis kaprali aukraadis. Veebruaris 1917 sai ta haavata. Hiljem kirjeldas ta oma sõjamehekarjääri väga kangelaslikuna. Austerlased olevat näinud temas suurimat vaenlast ja kogu aeg pommitanud seda haiglat, kus ta lamas, et teda tappa. Fasistliku partei rajamine Kui sõda lõppes, oli Itaalia täis sõjaväest naaasnud kurnatud, haavatud, hüljatud mehi. Neid oli sadu tuhandeid. Mussolini mõistis nende mõtteid ja tundeid ning ta suutis
endise lihtsa taluneiu, kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist. Jaan Krossi "Keisri hull" kujutab üht kõrgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg polnud selleks aga küps, sest tsaar ei tahtnud midagi kuulda von Bocki plaanist
ideaalilähedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest mõisniku stereotüübist rääkida ei saa. J. Krossi Timotheus von Bock on "võib-olla et siiraim kompliment baltisakslastele". **************************************** Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Krossi ,,Keisri hull" kujutab üht kõrgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg
Kui teil on ette näidata laip, mis tunnistatakse minu omaks, siis on kõik korras ja võib-olla tasutakse teile selle eest koguni kahekordselt.» «Mina, mileedi!» hüüdis Felton. «Kuidas te võite oletada, et ma võtaksin tasu teie elu eest? Oo, te ei mõtle, mis te räägite!» «Laske mul toimida, laske mul toimida nii, nagu ma tahan, Felton,» ütles mileedi vaimustudes. «Iga sõdur peab olema auahne, eks ole tõsi? Teie olete leitnant, minu matuserongi saadate aga kapteni aukraadis.» «Mis olen ma teile ometi teinud,» küsis Felton vapustatult, «et te tahate minu peale panna niisuguse vastutuse inimeste ja jumala ees? Mõne päeva pärast lahkute siit, proua, teie elu ei ole siis enam minu valve all,» lisas ta ohates, «ja võite sellega teha, mida tahate.» «Ah nii!» hüüdis mileedi, nagu ei suudaks ta enam vastu panna pühale vihale. «Teie, vaga inimene, keda nimetatakse õiglaseks, soovite ainult, ühte -- ärgu teid süüdistatagu
annaabi.ee 
