· Kas iga elukutse vajab kutse-eetikat? · On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist · Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu · Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja norme, · vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa kutse-eetika koodeks · Aukohtud · Kutse-eetika põhimõisted eetika üldmõisted Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused kõrgendatud vastutus professionaalne au ja väärikus näitab ühe või teise elukutse tähtsust Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au Professionaalne õiglus Professionaalne taktitunne
ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need organid on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu põhiseaduse kohaselt kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud. Kohtusüsteem koosneb: 1. maakohtutest ning halduskohtutest; 2. ringkonnakohtutest; 3. Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale
1) Koosseisu alusel a) ainuisikulised b) kollegiaalsed 2) Funktsiooni kestvuse alusel a) korraline b) erakorraline 3) Õigusharude funktsioonide alusel a) kriminaal b) tsiviil ja majandus c) haldus d) lepitus 4) Rahvusriikluse tunnuse alusel a) rahvuslikud e. siseriiklikud b) rahvusvahelised · Kutseühenduste aukohtud - au ja eetika kaasused. · Prokuröri institutsioon - ülesanne on toetada riiklikku süüdistust kohtus ja teostada spetsiaalset järelevalvet kohtueelse menetluse subjektide üle. · Kohtueelse uurimise organid · Pönitentsiaarasutused e. vanglad · Kohtutäituri institutsioon - töötavad kui FIE, kuid alluvad justiitsministeeriumile. · Notar 21. Õigusnormi mõiste, loogiline struktuur ja esitus viisid õigusaktides:
kasvavad ning reegleid ja protseduure rikutakse Konfliktide lahendamise viisid Konfliktide maandamisstrateegiad Superordinaarsed eesmärgid Preemiate-trahvide struktuur Strukturaalsed lähenemised Kommunikatsiooni parandamine Altruistlike normide juurutamine Konfliktide lahendusstrateegiad Sild-isikud Arbitraaž Läbirääkimised Reeglid protseduurid Kõrgemad isikud või aukohtud Peamised põhjused organisatsioonide muutmiseks: Puudused organisatsioonide toimimises Rahulolematus Alternatiivsete võimaluste tunnetamine Keskkonnast tulenevad põhjused Teaduste ja tehnoloogia kiire areng Toodangu arengutsükli lühenemine Tööjõu struktuuri muutused Suure tähelepanu sotsiaalsetele tagajärgedele Globaliseerumine Staadiumid Tingimused muutatusteks: Situatsioon peab olema juhitav
-Kõige olulisemad moraalinormid on saanud seadusnormiks -Ka seadustel ja õigussüsteemidel on omad eetilised alused *Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel -Seadused, juristid, kohtud, karistussüsteem *Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud: -Heidetakse ette „hambutust“, karistuste puudumist, võimetust motiveerida jms NB! Karistamine on võimusfääri osa: see on moraali kehtestamine jõuga. -Olgu see siis institutsioneeritud(seadused, aukohtud, komisjonid) *Samas: „omitting sanc-tions and pealties makes the code appear to be self-serving and focused on protecting the economic intrests of the professionals rather than the interests of the public“ *Küsimus eneseregulatsioonist: professioon seab normid ja sanktsioonid iseseisvalt ja jälgib nende toimimist. Vastutus *Kompleksne mõiste *Responsibility -Vastutus kõige üldisemas tähenduses 5
õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need organid on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu põhiseaduse kohaselt kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud. Kohtusüsteem koosneb: maakohtutest ning halduskohtutest; ringkonnakohtutest; Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.
kollegium). Üldkogus kõik kolleegiumid koos. Erikohtud ja erakorralised kohtud (§148) - Erikohus nt liikluskohus, perekonnakohus, töövaidluskohus, riigihanke vaidlustuskomisjon (kohtu sarnane) - Erakorraline kohus (,,troikade välistamiseks" süüdi mõista ja täide viia kõrvalruumis) Õigust mõistab ainult kohus (st, et olemas on mitmeid kohtusarnaseid asutusi, kes pole kohtud põhiseaduse mõttes nt erinevad aukohtud ja komisjonid), §146 Kohtuniku sõltumatus §146 Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, aga §147 (4) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Eestis pole olnud eraldiseisvat kohtuhaldust, selle tagab (endine kohtuminister) tänane justiitsminister. Kui midagi ei toimi, siis sellega kaasneb poliitiline vastutus ja Riigikogus otsuste kaitsmine. Kui kohtud haldaks ennast ise, siis on raske leida vastutajat.
eesriie pisut paotus, siis hakkasid ameeriklased ja NL teadlased selles valdkonnas koostööd tegema, sõja järel koostöö jätkus, vahetati teadusartikleid ja oma teadustulemusi jne, kõik oli tehtud ametlikult, vastavalt TA reeglitele. Järsku Kremlist tõmmati protsessile pidurit, Stalin leidis, et see on väga hea juhus, mille abil on võimalik uus kampaania käivitada, Kljueva ja Roskin tembeldati lääne ees lömitajateks, nende üle kohtu mõistmiseks asutati eraldi aukohtud, polnud tavalised kohtud, vaid moraalseks hukkamõistuks mõeldud kohtud. Esialgsete kavade järgi tuli sellised kohtud luua sisuliselt kõigis suuremates asutustes. Kui ilmnes, et keegi hakkab juba lömitamisele lähenema, tuli tema küsimus avalikult arutlusele võtta ja menetleda konkreetset küsimust. Just Kljueva ja Roskini süüasi andis võimaluse Kremlil raudset eesriiet uuesti NL ette panna. Oli
Rajaneb isemajandamisel ja omahaldusel, kuid kutseõpet võib toetada riik. Levinumad probleemid, mida nad lahendavad, on: 1) kutseala arendamine ja kutseõpetus (sh täiend- ning ümberõpe); 2) kutse-eetika; 3) kutsepropaganda korraldamine; 4) atesteerimise korraldamine; 5) sise- ja välissuhtlus sõsarorganisatsioonide ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitega; 6) liikmeskonna sotsiaalsed probleemid; 7) auküsimused (nn aukohtud). Tegutsevad ametlike esinduste kaudu või arendavad lobbytegevust. § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 77 Kirikuomavalitsuse all mõeldakse vastava kiriku (usutunnistusliku konfessiooni) omahalduslikku, riigi poolt sanktsioneeritud organisatsiooni, sõltumata sellest, kas antud riigis on riigikirik või mitte.Põhimõtteliselt on ka kirikuomavalitsus spetsiifiline korporatiivne organisatsioon.
annaabi.ee 
