Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele.Et aga suurt riiki üksi valitseda oli raske, viis vaarao oma võimu ellu kõrgemate aukandjate kaudu. Ülemkihi moodustasid preestrid, kirjutajad, korravalvurid, järelevaatajad, ametnikud ja sõjaülemad. Alamkihti kuulusid aga talupojad, kes rentisid endile maatükke. Kõige madalama kihi moodustasid orjad. Enamasti olid nad sõjavangid ja vaarao omandid. Orjal oli esialgu oma perekond ja maalapp, mille eest tuli seaduse käsul makse maksta. Hiljem jäeti nad aga õigustest ilma ja orjade elu muutus raskemaks.
Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides. Jumalate esindajana maa peal oli vaarao kogu Egiptuse vaidlustamatu isand. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamisks vajas ta arvukalt ametnikkonda. Selle mõjukam osa - kõrgem ametnikkond - koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valiteja sugulased. Kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomida asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesnanne oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnudki vaaraod enam asevalitsejaid ohjeldada ja riik lagunes sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja.
hauakambrit. Sellesse pääseb kitsaste käikude kaudu, mille algus oli peidetud tervet püramiidi katva kivikihi alla. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt nii, et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Selle sümboolse ukse kaudu käis sisse ja välja hing; ühtlasi näitas see surnu eest palvetavatele läänesuunda läänes, kus päike looja läks asus egiptlaste kujutluse järgi surnute riik. Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht.
talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg. Orjadel ei olnud õigusi. 7. IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU Egiptuses oli peamine ühendustee Niiluse jõgi, mille peal sai sõita papüüruse taimedest tehtud laevadega. Suuri linnu Egiptuses ei olnud. Pealinn Memphises olid vaarao loss, templid ja tähtsate aukandjate majad, lihtinimesi elas seal niipalju kui hädapärast tarvis. Talupojad elasid ilma akendeta savionnis, mille katus oli tehtud palmilehtedest. Aga rikkuritel oli kahekordsed majad rohkete mugavate ruumide ja verandaga. Vabaaega veetsid nad jahil käimisega või luksuslikel pidusöökidel. Riigi juhtimine oli peamiselt meeste kätes, aga välja ei jäänud ka naised. Jumalate ja jumalannade austamisel oli tähtis osa preestrinnadel. Rikaste perede emandad ja lihtrahva naised olid
sisaldavaks hioroglüüf kirjaks.hieroglüüfkiri oli keeruline, igapäevaelus käibis lihtsam nn hieraatiline kiri, mille märgid olid hioroglüüfidest lihtsamad. ÜLESANDED EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 II osa 1.Selgita järgmised mõisted: VAARAO piiramatu võimuga valitseja. KIRJUTAJA- keskmise ja alama astmega ametnik.Inimene, kes kontrollisid töötajate tegevust ASEVALITSEJA kõrgete aukandjate seast määras vaarao ka maakondade asevalitsejad, kes Viisid vaarao korraldusi ellu, kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväe. ORI- olid peamiselt kohustuste täitmatjätmise eest orjusesse langenud endised talupojad Ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. PÜRAMIID - Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis. MUUMIA palsameeritud/töödeltud surnukeha HIEROGLÜÜF kiri, mille märgid tähistasid mõisteid, silpe ja häälikuid.
Kujunes hieroglüüfkiri. Kasutati vaske. Ajalugu jaguneb: Vana riik- suured püramiidid, naabritega suheldi vähe, lagunes sisesegaduste tagajärjel, Keskmine riik- tähtis oli roll piirkondade asevalitsejatel, alistati Nuubia, Uus riik- hiilgeaeg, alistati Palestiina ja Süüria, oluline roll preestritel, Hilis- Egiptus- sageli võimul võõramaised valitsejad. 3.2 Riik ja ühiskond. Riigi- ja ühiskonnakorradus. Võimu teostamiseks vajas vaarao ametnikke. Kõrgemate aukandjate seast määras ta maakondade asevaitsejad nomarhid, kes pidid: kohapeal ellu viima vaarao korraldusi, koguma makse, vajadusel koguma sõjaväge. Vaarao oli kõrgeim preester ja määras ülikute seast ametisse preestrid. Kõrgemate ametnike hulka kuulusid väepealikud. Keskmise ja alama ametnikeks olid kirjutajad, kes kontrollisid töötajate tegevust. Paljud lihtrahva hulgast. Enamus egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist loovutada
Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga.mastaba idaküljes oli niss ja selles petikuks selle kaudu liikus hing. Mastabad koosnesid kambritest, mis on Egiptuse kunsti tähtsad leiukohad. On tõenäoline, et püramiid on arenenud mastabast. Vaarao mastaba ehitati hästi kõrge, et teda teistest mastabatest eristada ja see ümbritseti veel ühe kihiga, kuid mitte terves
Püramiid varjas endas vaarao haukambrit ja oli seega pärast jumaliku valitseja siitilmast lahkumist tema igavikuline eluase. Ühtlasi sümboliseerisid püramiidi kaldseinad teed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse läks. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda. Selle mõjukam osa kõrgem ametnikkond- koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valitseja sugulased. Aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomide valitsejad nomarhid. Nende eesmärk oli viia kohapeal ellu vaarao korralduse (koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge). Vana riigi lõpul ei suutnud vaaraod enam asevalitsejaid hallata ning riik jagunes mitmeks iseseisvaks piirkonnaks. Olenemata riigi ühtsuse taastamisest, pidid tulevased kuningad väga palju arvestama asevalitsejatega. 12
» «Milline nässus, aukuvajunud, kortsus nägu! Ja kõik sellest täringumängust!» «Thibaut, kuhu te nõnda lähete, Tybalde, ad dados2? Pöörate ülikoolile selja ja sörgite linna poole?» «Küllap läheb Thibautodé3 tänavale endale korterit otsima!» hüüdis Jehan du Moulin. Seda kalambuuri korrati müriseva häälega ja tormilise käteplaksutusega. «Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!» «Saturnalitias mittitnus ecce nuces.»* «Maha kõik kuus teoloogi oma valgete ülekuube-dega!» «Kas need on teoloogid? Mina arvasin, et need on haned, mida Sainte-Geneviève Roogny läänimõisa eest linnale kinkis.» «Maha meedikud!» «Maha kõik dispuudid
annaabi.ee 
