Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraag on kahe kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Välimus – vili, leht, vars, maa-alune osa VILI - Munajas 10 rooga kupar, millest pääsevad seemned välja kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris. LEHT - Veidi nahkjad ja läikivad alumisel pinnal heledamad lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6¼11 ja laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks. VARS - Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga.
ELEVANDI ÕPETUS: Koon valmis sellised detailid: Keha: Loon 2427 silmust, koon umbes 25 rida. Siis kahandan järjest igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Lõpetan. Jäänud augukese kinnitan lõngaotsa peites. Pea: Loon 18 silmust, koon 1113 rida, kahandan igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Koon lonti nii umbes 7cm. Lõpetan ja peidan lõngaotsa. Londiots las jääda lahtine, nagu toru või nii. Jalad heegeldan. Tegin seda nr 3 heegelnõelaga. Selleks, et mul meelde jääks, kui palju ma kasvatasin, hakkan kohe algusest lugema. Heegeldan kolm õhksimust ja ühendan need ringiks.
Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält. Pillitorul on augud ja klapid. Neid avades või sulgedes saab toretaid lugusid mängida. See on oboe - sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide
samaaegsalt 10 või enamat urgu. Igal urul on eraldi sissepääs. Vombat kaevab urgu pikkade ja teravate küünistega varustatud võimsate esikäppade abil. Välja kaevatud mulle lükkab enda taha ühele poole küljele. Kui urg on sügavam, kaevab vombat kõigi nelja käpaga. Juhul, kui talle mõni juur juhtub ette jääma, närib ta selle lihtsalt läbi. Vombat on peamiselt ööloom, seetõttu magab ta suurema osa päevast urus. Uru sissepääsu juurest võib sageli leida madala augukese, milles vombat päikeselistel hommikutel mõnuleb. Vombatid on eraklikud loomad, kuigi kaevanud mõnikord urge üksteise ligitusse, vahel on nende ehitised omavahel ühendatud. Kaks isendit kasutavad küll ühte ja sama urgu harva. Kui vombat mõni kiskja tagaajab, põgeneb ra urgu, jättes oma tagakeha sissepääsu tõkestama. Tema paksust nahast ja peaaegu olematust sabast on ka teravhambulistel kiskjatel raske kinni haarata. Eriti kui talle samal ajal jalgadega võimsaid lööke jagatakse.
Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält. Pillitorul on augud ja klapid. Neid avades või sulgedes saab toretaid lugusid mängida. OBOE Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim
niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades Dekooder Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi.
aastal väljaantud "Fotograafia Õpperaamatus" nii: "Optikalise pildi saamiseks mõikab juba auguke pimedakstehtud toa aknaluugis. Kuidas niisugune pilt sünnib, näitab joonistus. Igaühte meile nähtavat, s.o. valgustatud asja wõib omale kui suur hulka valgustatud punktisid ette kujutada, mis igasse külge valguskiiresid välja saadavad, nende kiirte läbi, mis meie silma sattuvad saabki asi meile nähtavaks. Niisama lähevad igast asja punktist valgusekiired läbi aknaluugi augukese ja sealt otse edasi, kuni eesoleva seinani ning valgustavad seal igaüks oma punkti pilti. Kõikide punktide pildid kokkuvõetult annavad asja joonistuse ja nii ilmub seinale ümberpööratud puu kuju. Selle peale vaatamata, kui kaugel asi ise on, suureneb või väheneb selle kujutis seda mööda, kui kaugel või ligidal tagumine sein august on. Niisama oleneb pildi selgus augu suurusest ära, mida väiksem auk, seda teravam, kuid seda nõrgemalt valgustatud pilt.
helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja
helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja
Piisonid tulevad appi, kuna taimede kasv on peatunud, kuna tüdrukud hakkasid taimi korjama. Piisonid pakuvad, et olendid võivad nende sarvi pidi üles ronida. Saadetakse maa peale ette neli tuult (ilmakaared). Tuuli vaja selleks, maa kõik vett täis. Tuuled lükkavad vee laiali. Kõigepealt lähevad üles päike ja kuu, siis kõik loomad ja lõpuks inimesed ka. Inimesed kõige viimased, lähevad neljas erinevas suunas. On üks hõim (apache hõim), jäävad liiga kauaks augukese juurde kõnutama ja lõpuks jäävadki maailma kese juurde elama. Navajo loomislugu. Kõige suurem rahvas, kes seal Edela-Ameerikas elus on. Kõige hilisemad asukad, tulnud mehhikost. Kõige alguses on esimene maa keset suurt merd. Esimesel maal elab rahvas, kes on osalt inimeste moodi, samas ka nagu putukad natuke. Putukarahvas. Maailm on selline, et seal on erinevad värvid olemas. Igal hommikul päike tõuseb idast ja maailm on valge, päeval lõunas (kurg), maailm sinine
Vahetevahel viis tuul sellest korratust ja mässavast leegit-susest mõne tulekeele koos suitsuga kõrgele üles. Tulest allpool sülitasid balustraadi alt, mille võre läbi lõke paistis, kaks vihmaveetoru nagu mingi koletise suud vahetpidamata hõõguvat vihma, mis hõbedase joana mööda fassaadi mustendavat alumist osa alla voolas. Mida enam need vedela tina joad maale liginesid, seda enam hargnesid nad vihkudeks, nagu vesi, mis läbi pii-suti tuhande augukese purskab. Tulehelgist kõrgemal eraldusid teineteisest järsult kaiks määratut torni, üks täitsa must, teine täitsa punane. Oma päratuid varjusid üles taevasse heites, paistsid nad veelgi kõrgemad olevat. Nende arvutud kuradite ja lohede kujud omandasid pahaendelise ilme. Leegi heitlik valgus pani nad silmade ees liikuma. Paistis, et seal on rästikud, kes irvitavad, avatud renniotsad, mis hauguvad, salamandrid, kes tuld puhuvad, peletised, kes suitsu sees aevastavad
annaabi.ee 
