Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, mis loobus senisest neutraliteedist ning liitus uue Napoleoni-vastase koalitsiooniga, võeti ette Napoleoni poolt ning 1806. a. põrmustasid prantslased Jena ja Auerstedti kaksiklahingus oma peamise vastase. Peale 1813. a. Rahvastelahingut, milles Napoleon lüüa sai ning mille tagajärjena Reini jõest ida poole jäävad alad Prantsuse võimu alt vabanesid ja liitlasväed Pariisi vallutasid, loobus Napoleon troonist ning saadeti asumisele Elba saarele, mis oli talle antud eluaegseks valduseks. Sellele lisaks anti talle ka iga-aastane pension. Hoolimata sellest, et ta sai valitseda Elbat, nägi ta
Relvajõudude komplekteerimises toimusi 18. Sajandi lõpust alates kõige olulisemad muudatused Prantsusmaal ja Preisimaal. Prantsusmaal algas relvajõudude ümberkorraldamine juba 1789 a. Kuid murrang toimus alles pärast Euroopa riikide revolutsioonivastase interventsiooni algust Prantsusmaale. Uus, rahvuslik armee kujunes välja just revolutsioonisõdade ajal. Sama väline mõjutegur toimus Preisimaal. Presi armee põhjalik reformimine toimus pärast 1806 a - Jena ja Auerstedti kaksiklaginfu katastroofi pärast. Venemaal põhilised armee reformid toimusi pärast pärisorjuse kaotamist 1861. A. 1870. Aastate keskppaigaks olid kõik Mandri-Euroopa võtmeriigid kehtestanud ülduse sõjaväekohustuse. 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele Olulisem moderniseerimine sõjanduses sai Napoleoni sõdade järel, kui kasutusele võeti aurumasin. Aurumasina abil inimesed panid liikuma ronge, mis said kiiresti transportima inimesi ühest kohast teisesse
1803 likvideeriti üle 100 Lääne-Saksamaa väikeriigi 1804 * Napoleon kuulutati prantslaste keisriks * võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks" 1805 *Napoleon purustas Austra-Vene ühendväed Austerlitzi ehk kolme keisri lahingus * Inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Nelsoni juhtimisel purustati Napoleoni laevastik Trafalgri merelahingus 1806 * moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon * Napoleon purustas Preisimaa Jena ja Auerstedti kaksiklahingus * Napoleon kuulutas Inglismaa vastu välja kontinentaalblokaadi 1807 * Venemaa ja Prantsusmaa vaheline sõda Friedlandi all, lõppes Napoleoni hiilgava võiduga, Venemaa oli sunnitud rahu paluma * Napoleon ja Aleksander I sõlmisid Tilsitis rahu-, sõpruse- ja liidulepingu 1810 Napoleon abiellus uuesti Austria keisri tütrega 1811 *Venemaa ja Prantsusmaa alustasid ettevalmistusi sõjaks * Prantsusmaa jaoks lõppes sõda katastroofiga
oma õigele kohale. Sellest hetkest peetakse seda võidusümboliks ning kujule lisati kotkas, tammepärg ja raudrist. (pilt!) Mainimisväärne on ka see, et ei olda kindlad, kas lisati tammepärg või hoopis loorberipärg või koguni oliivioks, sest on palju erinevaid allikaid. Kahjuks on praegune kuju küll koopia, sest orginaal hävines teise maailmasõja ajal. AJALUGU: Napoleon oli esimene, kes kasutas väravat triumfaalseks rongkäiguks kui ta võitis Jena ja Auerstedti lahingu, mis toimus Napoleon I ja Friedrich Wilhelm III vahel. (pilt!) 25.oktoobril 1929.aastal oli must reede, suure börsikrahhi päev, kaos levis kõikjale ning varsti sai võimule Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööliste Partei, eesotsas Adolf Hitler. 1933.aastal marssisid natsionaalsotsialistid sõjaka rongkäiguga läbi Brandenburgi värava. (pilt!) Augustikuus, täpsemini 1-16.august 1936.aastal toimusid Berliinis 11.olümpiamängud. (pilt!)
sõjaliselt toetama vallutussõdades ning milles Napoleon nägi vastukaalu Austriale ja Preisimaale. Kuna Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, lakkas see eksisteerimast ning selle senisele keisrile Frantz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Euroopa valitsejad, kes ei tunnustanud Napoleon I võimu, jätkasid võitlust seadusliku monarhia ja vana korra taastamiseks. Napoleoni väed purustasid 1805 Austerlitzi lahingus Austria- Venemaa ühendväe ning 1806 a. Jena ja Auerstedti lahingutes Preisimaa armeed. Edu ei suutnud Prantsusmaa saavutada, vaid merelahingutes. 1805 aasta Trafalgari merelahingus said prantslased hävitavalt lüüa admiral Nelsoni poolt juhitud Inglise-Hispaania ühendlaevastikult. See tugevdas oluliselt inglaste ülemvõimu maailmameredel ning ühtlasi luhtus ka Napoleoni Inglismaa vallutamise plaan. Inglismaad, kes oli osalenud kõikides Prantsusmaa-vastastes koalitsioonides, üritati põlvili suruda kontinentaalblokaadiga
Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807: -europpa vanade riikide valitsejad ei tunnistanud Napoleoni võimu -1805 dets Napoleon purustas austria-vene ühendved austerlitzi lahingus -1806 okt põrmustasid prantslased preisimaa Jena ja Auerstedti kaksiklahingus -1805 okt hävitas inglise-hisp ühendlaevastik admiral horatio nelsoni juhtimisel trafalgari merelahingus prantsuse laevastiku Kontinentaalblokaad: -kuulutati välja 1806 Berliinis -prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine inglismaaga -euroopa kontinendi sulgemine sai inglismaa suhtes Napoleoni kinnisideeks -oli tugevaks hoobiks inglise majandusele Tilsti rahu: sõlmiti 1807. aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel
Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. Napoleoni sise- ja välispoliitika . V: Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. Aastal õeti vastu ,,Tsiviilkoodeks". Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm.
Austria valduses Itaalias ja baieris läksid Pr.maal,e samuti mõned Saksamaal läksid Pr.liitlastele. Lpeing tegi lõou Püha Rooma riigile. Loodi Reini Liit. Pr.sai ligi 40milj frangi suuruse hüvitise. Trafalgari lahing- 21.okt 1805, merelahing UK mereväe ja Pr.maa ja Hisp.ühislaevastiku vahel. Lahing oli osa Nap sõdade (1803-1815) aegsest Kolm.Koalsõjast. Lahing oli brittide otsustavaim merevõit tolles sõjas. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine). Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Hispaania dos de Mayo, gerilja ja juntad. Cadizi Cortes ja 1812. aasta konstitutsioon. Fernando VII võimuletulek. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest)
2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine) (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Jena-Auerstedti lahing oli kaksiklahing Napoleoni ja Friedrich Wilhelm III vahel Preisi armee kaotas. Friedlandi lahingus võitis Pr Venemaad. Sõlmisid Tilsti rahu. Lisaks Tilsiti rahule sõlmiti ka salaprotogollid . Napoleon lubas Venemaale Soomet enda valdusesse võtma, Soome kuulus sel ajal Rootsi alla
1802 eluaegne konsul 1804 Senat kuulutas Na imperaatoriks 1804 ,,Tsiviilkoodeks" konkordaat taastati õukond 1810 abielu Austria keisri tütre Maria-Luisega 1803 Lääne-Sm alal likvideeriti üle 100 väikeriigi 1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus 1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus 1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi elukallidus a-il 1805-1812 kuni 300% salakaubandus Tilsiti rahu: juuni 1807 Friedlandi lahing, Vene vägede purustamine juuli 1807 N ja A(Aleksander I) kohtumine Tilsitis 1808-1809 sõdis Vm Rootsiga, Soome läks Vm koosseisu(kuni 6. dets 1917) ! Preisim pidi loovutama üle poole oma aladest, tasuma kontributsiooni, sõjaväes võis olla 42 000 meest. Pre
annaabi.ee 
