Augusto Pinochet Sissejuhatus Täispikk nimi: Augusto José Ramón Pinochet Ugarte Sünd:25.nov.1915 Surm:10.dets.2006 (91.a.) Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990 Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 aastal kindralstaabiakadeemia ning oli elukutseline sõjaväelane(auastmelt kindral) On kirjutanud geograafia- ja poliitikateoseid. Perekond Abikaasa: Maria Lucía Hiriart Rodríguez Kaks poega: Augusto Osvaldo Pinochet Marco Antonio Pinochet Kolm tütart: Inés Lucía Pinochet María Verónica Pinochet Jacqueline Marie Pinochet Elukutsed Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud 1956-1958 Tšiili USA saatkonna sõjaväeatašee 1971-1972 Santiagos garnisoni juhataja 1972-1973 maavägede staabiülem
JULIUS KUPERJANOV K E S O L I J U L I U S KU P E R J A N O V ? Julius Kuperjanov sündis 11.oktoober 1894.aastal Venemaal, Pihkva kubermangis, Ljohhova külas –suri 2. veebruar 1919 Tartus. Ta oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant (Saksa okupatsiooni ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi ülemleitnandiks). JULIUS KUPERJANOV ISIKKLIK ELU Julius Kuperjanov esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. Elama asuti ema Liisa esivanemate Lalli tallu.Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis, astus ta 1910.
eurooplasteks. Haridus ja teadus: *rahvusteadustes edu saavutamine *kutseharidus *vähe lektoreid *kõrgkoolid:Tartu ülikool, TTÜ, Tlna ja Tartu kõrgemad kunstikoolid. Tegelased: J.Poska- (24. jaan 18667. märts 1920) oli Eesti riigimees. J.Soots- (12. märts 18806. veeb 1942) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. J.Kuperjanov- (11. okt 1894- 2. veeb 1919) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, Auastmelt oli ta ülemleitnant. J.Pitka- (19. veeb 1872sept 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. A.Sirk- (25. sept 1900 2.aug 1937) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. A.Larka- (5. märts 1879 8. jaan) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. K.Päts (23. veeb 1874 18
J.Vilms- eesti esimene kohtuminister. Sai tuntuks vaikiva ajastu nime all. J.Tõnisson-riigiteadlane, poliitik, õiguse teadlane, korduvalt olnud EV riigivanem, sai tuntuks jõulise kõnemehena. J.Poska- eesti riigimee, Vene tsaaririigi kokkuvarisemise järel sai j.poskast eestimaa kubermangu komissar. Landeswehr- kuramaa ja liivimaa rüütelkonna poolt organiseeritud koondis J.Kuperjanov-Eesti väejuht, Eesti vabadussõja kangelane. Auastmelt leitnant. Sai tuntud naiskodukaitse tegelasena. J.Soots-eesti sõjaväeline ja poliitik. Saksa Okupatsioon-territooriumite vallutamine ja kontrollimine saksamaa relvajõudude poolt 1. Ja 2. Ms ajal. Saksamaa vallutas eesti 1941 aastal ning okup. Kestis kuni 1944 aasta sügiseni. Compiegne vaherahu, lõppes 1.ms- lõpetas 4a3k13p kestnud sõja.(1914-1918) Eestimaa sõja-revolutsioonikomitee-4 novembril 1917 tallinnas sotsialistlike parteide ja tööliste nõukogude poolt
veeb. 1920 (leping jõustus 30märts) *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest *sõja lõpetamine *sõjavangide vabastamine Eesti iseseisvumisega seotud isikud, millist rolli täitis, milliste sündmustega või ettevõtmistega seotud olid: J.Poska- rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea J. Kuperjanov- eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant. Osales Tartu vabastamisel, sai Paju lahingus haavata, mille tagajärjel suri J.Laidoner- Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus R.Goltz- Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht. V.Kingissepp- Eesti kommunist. püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale
............................................. 8 2 Sissejuhatus Õigenimega Augusto José Ramón Pinochet Ugarte (sündinud 25. novembril 1915 10. detsember 2006) oli Tsiili riigijuht aastatel 1973-1990. Tuntud kui diktaator, kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde. Pinochet lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 kindralstaabiakadeemia ning oli elukutselt sõjaväelane, auastmelt kindral. Ta oli ka Tsiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud, 1956-1958 Tsiili USA saatkonna sõjaväeatasee. 1971- 1972 Santiagos garnisoni juhataja, 1972-1973 maavägede staabiülem. Ta suri 10. detsembril 2006 südamepuudulikusesse ja kopsutusesse. 3 Elulugu Võimuletulek Erinevatel allikatel aitas Pinocheti võimule tulemisele kaasa see, et USA sekkus Tsiili
püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. · Johan Laidoner-Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja, tänu temale saavutati iseseisvus · Johan Pitka- Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Julius Kuperjanov- eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Auastmelt oli ta leitnant. Osales Tartu vabastamisel, sai Paju lahingus haavata, mille tagajärjel suri · Rüdiger von der Goltz- Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht. Daatumid · 30.III 1917 - autonoomia, eesti ala liideti üheks rahvuslikuks kubermanguks · 15. XI 1917- Maapäeva otsus kõrgeimast võimust · 23/24.II 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa
Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada. Andres Kasteurb olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel. Enn Jaanipoeg endine pillimees. Jüri rander mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis. Siis ühel päeval kui oli suur tuisk ja see nad majakesse vangistas, oli neil kõigil nii
Võtamegi näiteks kaitseväe. On tavaline nähe, et kaitseväelasi pidevalt lähetatakse komandeeringutesse ja igasugustele koolitustele välismaal. Ega neilt ei küsita seda, et kas nemad tahavad seda või ei, kõik käib vastavalt vajadusele. Ja on selge, et kui keegi saadetakse ära, siis tema töökoht kuhugi ei kao, vaid sellele kohale määratakse tema kohusetäitja, ja loomulikult on see isik tööredelil lähetatust madalamal astmel nii oma tegelikust ametikohalt kui auastmelt. Ja nüüd saabubki kätte see oma tegelike võimete ja piiride ületamine, ja seda eriti siis, kui satutakse asendame eriti tähtsal kohal olevat isikut. Loomulik on kõik uus ja huvitav närvekõditavalt erutav ja oma uusi volitusi on vaja ka proovile panna, kuid kuskil peab ju piir olema. Paraku tavaliselt seda piiri lihtsalt pole, või kui on, siis see tavaliselt ei kehti. Arvan, et selle põhjus peitub selles, et kaitsevägi kui
I Maailmasõja järel autasustati teda esimese ja teise klassi Raud Ristiga ja teiste medalitega. Pärast sakslaste lüüa saamist I Maailmasõjas, liitus Höss natsionalistide poolsõjaväelise grupeeringuga. 1922 aastal, kuulnud Hitleri kõnet, liitus Franz NSDAP-ga. Augustis 1929 aastal abiellus ta Hedwig Henseliga. Höss sai oma naisega kokku 5 last, kaks poega ja 3 tütart. Rudolf liitus natsistliku parteiga 1922 aastal ja 1934 aastal liitus ta SS-iga. Höss oli Saksa armee ohvitser, auastmelt kolonel-leitnant. Alates 4 maist 1940 aastast kuni novembrini 1943, juhtis ta Auschwitzi koonduslaagrit. Pärast II Maailmasõda, 1946 aastal 11 märtsil, võeti Höss Briti vägede poolt kinni. Kolonel-leitnant Höss viidi kohtu ette. 1945 aasta 21 novembril algas sõjakurjategijate üle kohus, tuntud kui Nürmbergi protsess. Höss mõisteti süüdi ja ta anti 25 mail 1946 aastal üle Poolale. 16 aprillil 1947 hukati Rudolf Franz Ferdinand Höss poomise läbi. Auschwitzi kronoloogia 1939 1
eest". Eesti rahvusdiviisi ülemaks Miks määrati Laidoner 1. Eesti rahvusdiviisi ülemaks, kui samal ajal oli Vene armeest eesti rahvaväkke tulnud 12 polkovnikut, kellel kõigil olnuks auastme järgi eesõigus sellele kohale asuda? Põhjus oli selles, et paraku polnud kellegil neist kõrgemat sõjaväelist haridust. Kõrgemat sõjaväelist haridust, kes olid lõpetanud Nikolai sõjaväeakadeemia, omasid vaid seitse eesti ohvitseri. Neist kolm olid auastmelt kaptenid ja jäid seega kõrvale. Järeljäänud nelja alampolkovnikute Johan Laidoneri, Jaan Sootsi, Andres Larka ja Jaan Rink'i hulgast oli diviisiülema määramisel kaaluvaks põhjuseks Laidoneri teenimine Läänerinde luureosakonna ülema asetäitjana. See aga andis lisaks sõjaväelikule nägemusele veel poliitilise dimensiooni, aga samuti väga vajalikke isiklikke tutvusi Lääneriikide luureteenistuste tippjuhtide hulgas. Sidemeid
indiv 8.) ja 2007 (õhupüstolist indiv 4. ja spordipüstolist indiv 5.) juunioride EM-il, 2007 suveuniversiaadil ning 200810 EM-il (õhupüstolist indiv 2009 13. ja 2010 10.). Vera on püstitanud 3 individuaalset Eesti rekordit (õhupüstolist 40 lasku koos finaaliga 2007 474,9, 2008 480,9 ja 2010 487,9). Suurmeister (2007). Kuulunud a-st 2005 püstolilaskurina Eesti koondisse. Teeninud Eesti kaitsejõududes, auastmelt kapral. Olnud 2006 Üksik- sidepataljoni juurde kuuluva spordirühma liige. Kuulunud Narva LSK-sse ja Kaitsejõudude Spordiklubisse. 9 RUMJANTSEVA, VEERA 10 2.1 2012 LONDON - ÜLEMAAILMNE LASKESPORT. Londoni olümpiamängude üheksanda päeva esimese kuldmedali võitis 50 m kauguselt vabapüssis laskmises Jongoh Jin, kes enne finaallaskmist kaotas kaasmaalasele Young Rae Choile seitsme punktiga.
tegime läbi raske lahingu. Vaenlane ründas ootamatult autokolonni. Kuna olime lagedal teel hääks märklauaks, langesid kohe paljud surnult või haavatuna rivist välja. Minul oli seekord sõduriõn-ne. Pidasime väheste meestega vaprasti vastu, kuni abi saabus. Selle eest anti mulle hiljem väeosaülema poolt vaprusmedal. Selle vöäristuse tõttu on minu elu edaspidi ka kergendatud, sest saan mitmeid soodustusi ja eelistusi. Olen nüüd auastmelt -- Eesti mõistete kohaselt -- kapral. Prantsuse Võõrleegion on kuulus oma vahvuse poolest kogu Prantsuse Armee hulgas ning mina püüan mitte eesti sõjamehe nimele häbi teha. Märkmeid leegionäri päevikust Jõulupühade ajal, a. 1947, kirjutab Lillemaa, et ta jõudis just tagasi üle kuuajaliselt sõidult, mis oli teda viinud tugipunktist umbes 1000 km eemale. Ta oli teinud selle tuuri 12-tonnise
peapöördega. iseseisvalt ja jäädakse vabaltseisan- gusse. Lähenedes tervitatavale selja tagant, tuleb tervitamist alustada temast Tervitamine möödumise ajal. Kaitseväelased tervitavad vastastikku Rivis paigal olles antakse tervitami- alati, kusjuures alluv (auastmelt ma- seks käsklus "VALVEL!". Pärast käsk- dalam) peab tervitama esimesena. lust tuleb võtta valvelseisang ja käsk- Tervitamist alustatakse, kui tervitaja luse "PAREMALE (VASAKULE, on tervitatavast kolme meetri kaugu- KESKELE) VAAT!" järel pöörata sel. Tervitatakse nii, et tervitatav seda
annaabi.ee 
