Aldehüüdid: Ketoonid: Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Üldvalem: Keemilised omadused: 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 -> + H2O 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse + HCHO + ... -> + H2O n Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete
CH3-CH2-CHO + Ag2O 2Ag + CH3CH2COOH CH3-CH2-CHO + 2CuO Cu2O + CH3CH2COOH 2) KARBONÜÜLÜHEND + VESI TÄIS- JA POOL ATSETAALID 3) KARBONÜÜLÜHEND + ALKOHOL TÄIS- JA POOL ATSETAALID täsi- ja pool atsetaalid: nt. CH CH CH CH CH CHO I I I I I OH OH OH OH OH glükoos CH2 CH CH CH C CH2OH I I I I II OH OH OH OH OH fruktoos a) POOL ATSETAALI TEKE OH kat I CH3 CH2 CH2 C H + H OH CH3 CH2 CH2 C H II I O OH OCH3 I CH3 CH2 CH2 C H + HO CH CH3 CH2 CH2 C H
Liitsuhkrud: tärklis. Kiudained: pähklid. 2. Glükoos C6H12O6, fruktoos C6H12O6 ja galaktoos C6H12O6. 3. maltoos C12H22O11. , laktoos C12H22O11 ja sahharoos C12H22O11. 4. Ksantaankumm. 6. α-ja β-glükoosi sruktuurivalemid erinevad üksteisest. α-glükoosil on 1.ja 2. süsiniku aatomi juures asuvad ühel pool molekuli tasapinda. β-glükoosil on aga tasapinna erinevatel pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel
! Aldehüüdid häirivad silmade ja hingamisteede limaskesta. Effekt sõltub molekulaarmassist, mida väksem, seda suurem härimis effekt, küllastumata aldehüüdid on mürgisemad kui küllastunud. Keemilised omadused: Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali (Atsetaalid on meeldiva lõhnaga värvitud vedelikud,eetrid - ) CH3CHO + HOCH2CH3 -> + OHCH2CH3 -> ! Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusid, millest saab toota plastmasse Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas(eetrid,parfüüm õlid ), ravimid (nt. formaldehüüd,
omadused. a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O. 2 R-CHO + O2 2 R-COOH R-COOH - karboksüülhape ! CH3-CHO + Ag2O CH3-COOH + 2 Ag (hõbepeeglireaktsioon) R-CHO + 2 Cu(OH)2 R-COOH + 2 CuOH + H2O R-COOH + Cu2O +2 H2O b) põlemine (kõrgel temperatuuril) R-CHO + O2 CO2 + H2O (põlemine) c) reageerimine alkoholidega (I etapis tekib nn poolatsetaal, mis täiendava alkoholi lisamisel ja sellega reageerides tekitab nn atsetaali) I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ R-CH(-O-R`(-OH) (kohustuslik on vaid see) II etapp R-C+H(-O-R`,-O-H+) + R`-O-H+ R-CH(-O-R`)2 + H2O ! Reaktsioon toimub nii, et omavahel ühinevad reagendid nende reaktsioonitsentrite kaudu ,,+" ja ,,-,, laengut kandvad aatomid. 1.5 Füsioloogiline toime. (vt õpikust) 1.6 Tuntumad esindajad, nende f-omadused ja kasutamine (metanaal, etanaal, propenaal* e akroleiin, bensaldehüüd* e vanilliin ). ! Tee nendest konspekt Õ-st lk 143-144 2. Ketoonid
Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks
Disahhariidide moodustumine. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on:
Disahhariidide moodustumine. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on:
Rockwelli kõvadus M 86 ERTACETAL C (POM C) Läbilöögipinge, kV/mm 20 Mahueritakistus, 10 astmes 14 Iseloomustus: POMC on puhtast polüatsetaalist valmistatud kopolümeer. Atsetaali kopolümeer on vastupidavam hüdrolüüsile, tugevatele leelistele ja termilisoksüdatsioonilisele lagunemisele kui atsetaal homopolümeer. Viimasel on aga parem mehhaaniline tugevus, sitkus, kõvadus ja roomavuspiir, temperatuuri püsivus ning tihti ka suurem kulumiskindlus. ERTACETAL H (POM H) Värv natural valge / must
+ + H 3O + H 2O + 2H 2 O O OCH3 + + H 2O + H 3O Glükosiidi kui atsetaali hapekatalüütiline hüdrolüüs on vastav pöördreaktsioon samad tasa- kaalud vaadelduna paremalt vasakule. + - 13. CH3 CH Cl + ZnCl 2 CH3 CH ZnCl 3 CH3 CH3
14) ja PLP HO C H2O P vabaneb. H3C N Im iin (S c h iff'i a lu s ) poolatsetaalne OH O OH Atsetaali teke + H Aldehüüdi/ketooni ja alkoholi interaktsioon annab pool- H3C C + HO CH3 H3C CH atsetaali. Poolatsetaal võib edasise reaktsiooni käigus, H O CH3 reageerides veel ühe molekuli alkoholiga, üle minna
annaabi.ee 
