Polüakrüülnitriil orlon Katre Kluust Koeru Keskkool Polüakrüülnitriil orlon toodetakse enamasti staapelkiuna lühendatuna nimetuseks PAN saadakse akrüülnitriilist üks enim kasutatavaid sünteetilisi kiude kasutatakse tavaliselt kopolümeerina (CH(CN)CH2)n Omadused tugev, hea kuuma, valgus ja kemikaalipüsivus rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav eriti vastupidav kiud UV kiirte, heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes tiheda struktuuriga ja hüdrofoobsed Eriomadustega PAN kiud suure tugevusega kiud on Zefran 500 ja Dralon T suure niiskusimavusega kiud on Dunova käsitöös kasutatakse Acrilan 45, 57, 71 ja Bayer ATF 1011, Courtelle LC, Geslam 69 ja Orlon 21 mikrokiude PANst ei valmistata Kasutusvaldkonnad kasutatakse villa asendajana markiiside ja vaba aja rõivaste valmistamisel tehakse ka tennisevõrke ja autokatteid kaustatakse esemete valmistamisel, mis peavad taluma pikaaja...
Puhverlahused, nende roll tehnoloogias ja eluslooduses kulgevates keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus
net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cr [5] http://et.wikipedia.org/wiki/Metallid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Electron_shell_024_Chromium.svg/5 58px-Electron_shell_024_Chromium.svg.png http://www.mjtuning.ee/catalog/images/dotz.jpg http://image.ecplaza.net/offer/h/hijackie/3906902_s.jpg http://z.about.com/d/chemistry/1/0/C/Q/chromium.jpg http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkonspekt.htm#Kroom http://www.staff.ttu.ee/~atrik/oppe/yki0030/redoksid.pdf http://www.terviseleht.ee/200142/42_kroom.php [6] ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Loeng%204_2006.doc http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=h%C3%BCgroskoopne&F=M&O=0&E=0 www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ANORGAANILINE%20KEEMIA %20II-1.doc http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l8.pdf www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc http://www.chem.ttu.ee/yki/files/K2004/elemendid/kroomi_ryhm_ee_2.pdf
youtube.com/watch?v=26vi8qL0EYg *Põlevkivi teke võttis aega miljoneid aastaid *Kineetilises võrrandis reaktsiooni kiirus ei sõltu produktide kogusest ja nende kontsentratsioonist, kuna reaktsiooni kiirust määratletakse ainult reagentide molekulide põrkumisel. *https://www.youtube.com/watch?v=EBeYwfmVQ v0 *Huvitavad faktid *http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel1 31_126.html *http://et.wikipedia.org/wiki/Reaktsiooni_kiirus *http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/labor 03.pdf *http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9 -2-16-1.htm *http://et.superglossary.com/Glosario/Teadus/Ke emia/Reaktsiooni_kiirus.html *https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/hand le/10062/29648/tartu_ulikool_350.pdf ka *Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_kineeti *http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/fil es/teaduskool/oppetoo/keem_gymn_reaktsiooniki neetika.pdf *http://www.hemi.nsu.ru/ucheb214.htm *Tänan tähelepanu
Kasutamine Jahutusvedelikes (F2). F- hambapastas. Veepuhastus protsessides (Cl2). Värvainete tootmine (Br2). Keedusoola lisand (I2). Fotograafias ( I2, Br2) Meditsiinis (I2, Br2) Plastide tulekindluse suurendamine (Br2) Ravimites (I2, Br2) Tuumakütuse puhastamine (F2). Joogi- ja basseinivee steriliseerimine (Cl2). Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/halogeniidid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Halogeenid http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.annaabi.com/materjal-12411-halogeenid http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Keemia/1012-Halogeenid http://kaidotiits.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=89:halo-alias&catid=39:chem-loeng-category&Itemid=55 http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://et.wikipedia.org/wiki/Astaat
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekki...
Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis AgI – fotograafias keedusoola lisandiks http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf www.freewebs.com/evelinsa/FWThumbnails/Halogeenid.ppt
Lisaks sellele pakub nende toiduga kokkupuutumise sobilikkus ja vastupidavus kuumale veele või aurule häid võimalusi kasutada neid struktuuriosadena meditsiinis, ravimi- ja piimatööstuses. Amorfsete ränidioksiidide (E551) kasutusala : puuviljad, taimed, kuivatatud marjad, toidusoolad. 6 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Amorfne_aine 2. http://fyysika.matefus.pri.ee/pindpinevus.pdf 3. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk02p2.pdf 4. http://www.otsimrat.net/kraater/marksonad.HTML#amorfne 5. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_116_1680.jpg&imgrefurl= http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Pigi.htm&usg=__I2wKjWVWUFOi7 _t8R- wQyz3dPSI=&h=521&w=696&sz=64&hl=et&start=10&um=1&tbnid=buT2aGgQ0D ohpM:&tbnh=104&tbnw=139&prev=/images%3Fq%3Damorfsed%2Bained%26ndsp %3D20%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1 6. http://www
ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik Süsiniku kasutamine tööstuses ja majanduses.09.11.10 6) http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng101.pdf Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest
d? id=51287810 *http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/vajalik-nagu-arseen.d?id=27680463 *http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=24&cad=rja&ved=0CIUBEBYwDTgK&url=http %3A%2F%2Fsilversaul.wikispaces.com%2Ffile%2Fview%2FMittemetallilised %2Belemendid.docx&ei=-0S- UMWgBqLC0QWRxYC4CA&usg=AFQjCNEEQ0Ckex70rNRtibOXQogvpUjfPw&sig2=Y Un51RntrU7y5b3gr1VgWw *https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:EVGL- TWYmjcJ:www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng091.pdf+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=AD GEEShW_C2N3pWmOi5D5RrHzXBfKt7tInFVfrj5hnMOBmBfy0jDkJHvI1XK5bPkP5EpJ0 7vmI1gsVizMFn8iTEYwsd- HzSME0KDWJhAAw9xwJeOYyFSs5MLUuiLL6ygJbHg_VPVloUJ&sig=AHIEtbRBo28Yk Sq9ipnvvbxWT07wUUeOjQ *http://www.ekspressauto.ee/est/forum/show_posts/?thread=79560 *http://www.miksike.ee/en/gnews.html?displaynews=3272&backtoarchive=1 *http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toidus.html *http://www.miksike
1,045 6,5 0 1,0487 7 0,99 1 1,01 1,02 1,0523 7,5 1,056 8 1,0567 8,5 1,0633 9 1,067 9,5 1,0707 10 http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/yki0020_lab02_lahused.pdf Maailma ookeanid Ookean Pindala (mlj.km.) Altlandi ookean 93,1 Vaikne ookean 179,68 India ookean 74,92 Põhja Jäämeri 13,1 Maailma ookeanite pi 13,1 arhiiv.koolielu
Keemistemperatuur -268,97 -246 -185,9 -153,3 -108,1 -65 Tihedus kg/m3 0,178 0,901 1,784 3,744 5,89 9,73 Valentselektronid 2 8 8 18 18 18 6 Kasutatud Kirjandus 1. www.wikipedia.org 2. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng051.pdf 3. ENE 1 4. ENE 3 5. EE 5 6. EE 7 7
vanametallitükki. Ka autode kerega ühendatakse akumulaatori miinuspoolus, et tagasi hoida korrosiooni. Kasutatud kirjandus: 1. Karik, Hergi: "Vask, kuld ja raud oli esimesed" 2. Metsik, Rein: "Autode korrosioon ja selle tõrje" 3. http://www.zone.ee/korrosioon/korrosioon_002.htm 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mitte metallid/9-1-14-1.htm 5. http://ph.eau.ee/~ehitus/hoonete_tehn_seisund/Kiviste-doc.pdf 6. http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3152/labor06tp2.pdf * 7. http://www.kanut.ee/koolitus/hindpere_Puit_%20metall_ %20ennetav_aktiivne%20kons.pdf
Kasutatud kirjandus 1. Ahmetov, N. "Anorgaaniline keemia" Valgus 1974 lk 293- 303 2. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. "Üldine ja anorgaaniline keemia" Valgus 1981 lk 386- 391 3. Masing, V. "ENEKE 2" Valgus 1983 lk 311 4. Strugatski, M. ja Nadeinski, B. "Üldine keemia" Valgus 1969 lk 310- 313 5. Taube, P. "Vesinikust kuni...?" Valgus, Tallinn 1966 lk 151- 154 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Manganese 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mangaan.htm 8. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng071.pdf 9. http://web.zone.ee/chemistry/Mn.htm 10. http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/mikrotoitained/mangaan
2) Hergi Karik ,,Hämmastavad ained," Valgus, 1991 3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf 9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/fosfor. htm
3) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 4) Sigmar Spauszus ,,Retk anorgaanilise keemia maailma," Valgus, 1971 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/6_P_aat_keem.ht ml 7) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkon spekt.htm#vesinikfosfaadid 8) http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng091.pdf 9) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/fosfor. htm Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 16
tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus. Sellega võrreldes on isegi prilliklaaside lihvimine "liiga robustne" tegevus. Kriitilise massi vähendamiseks on oluline 239Pu puhastamine neutronmürkidest(238Pu, 242Pu, 243Am, 245Cm). Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroni ilma lõhustumata. Kriitilist massi vähendab ka 239Pu jahutamine absoluutse nulli lähedale, suurendamaks lõhustumise ristlõiget. http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk01p2.pdf 15
annaabi.ee 
