Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Athena-Minerva Jumala lugu Athena (Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis-rinnakilp). Ateena linna kaitsejumalannana. Võitles gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Kujutamine kunstis Hermes and Athena (Fresco) 1585 by ...
· Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks.
· Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks.
· Arhailine ajajärk (600- 480 eKr) · Klassikaline -//- (480- 323 eKr) · Hellenistlik -//- (323- 30 eKr) Templid 6. Saj eKr- vanimad säilmed, algul ehitati puidudst, ei olnud aknaid. Dooria- kõige lihtsam, algupärasem, neil puudud baas, kannelüürid e. triibud Joonia- sambad läksid peenemaks, tekkisid tetailid, alla tekkis baas Korintase- ülemisel osal on kujutatud taime, rohkem ilustatud. Iktinos- Arhitekt Kallikrates - Arhitekt Parthenon- Jumalanna Atheena tempel http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur/akropol/index.html Kõik pildid saab sellelt lehelt
Ja kui hobust viiti linna, nad tulid hobusest välja ja ründasid troojanlasi Pärast Trooja sõjat Kui Trooja linn oli juba vallutatud, Odysseus võttis paadid ja lahkus Ja seejäarel tal hakkavad igasugused huvitavad seiklused, kus ta saabub igasugustele saartele Kus igas saares ootab teda ja team meeskonda mingi oht Koju jõuak Pärast ~8 aastaid seiklusi saartel saabub tagasi koju oma abikaasale Penilopale Jumalanna Atheena teeb nii, et Odysseus nägi välja nagu abitu vana inimene, et teda keegi ei tunneks ära Penelopa oli juba valmis abiellude teisege, kes saab vibuga lasta mööda 12 rõngast Keegi ei saanud seda teha väljaarvatud ühe vana inimest, kes oligi Odysseus Ja Seejärel ta tappis kõiki, kes tahtsid abielluda tema naisel Odysseuse marmori pea skulptuur Viited http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%B4%D0 http://et.wikipedia.org/wiki/Odysseus http://upload.wikimedia
Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga. Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees. Luuletaja Solon, kes leidis, et ka teised Ateena kodanikud peaksid saama osa võtta rahvakoosolekutest. hääleõigusega.Viienda sajandi keskel E.Kr kerkis Ateena linnriigi etteotsa Perikles, kes kehtestas kindla korra rahvakoosoleku ja aristrokaati võimu suhetes: 1. Kõik Atheena täisealised meessoost põliselanikud sõltumata varanduslikust seisundist moodustasid Atheena kodanikkonna. 2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3. Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega. Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti. USK Filosoofia- fileo(armastama)+sophia(tarkus)-„tarkusearmastus“
450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalannal Atheenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Proylaia. · Parthenon on üks olulisemaid ehitisi, mis valmis ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel
" Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul Kaks armeed liiguvad üksteisele vastu. Diomedes võitleb vapralt ja tapab palju mehi. Ta saab küll raskelt haavata, kuid võitleb edasi ning tapab oma haavaja. 6.laul Hektor jõuab kuningakotta ja ütleb oma emale, et too kõikide naiste ilusaimad peplosed Zeusile ohverdaks. Hektor kohtub oma pisipoja Astyanaxiga ja naise Andromachega.
seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid arvatavasti lossi põhilise relvajõu. 3. Kreeta-Mükeene usundi põhijooned-Kõige tõenäolisemalt austati eelkõige jumalannasid-neile ohverdati loomi,nende auks korraldati ronkäikude ja tantsudega pidustusi.Suurt tähtsust pöörati ka härgadele, võimalik, et oli ühe või teise jumalanna peamine ohvriloom. LineaarkirjaB tahvlitelt on leitud nimesid nagu: Atheena, Zeus, Poseidon, Hera jt. 4. põhilised ajajärgud:Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika.Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt
Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart. Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema. Müüdid Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu. Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea. Peale selle tohtis ta pärast surma Hadeses mõistuse säilitada.
Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. 5. Ateena riigimehe Periklese valitsusajal saavutas Kreeka klassikaline kunst täiuse. 6. Ateena Akropoli templid olid erineva suurusega. 7. Parthenoni ja Pantenoni vahe on see, et üks on Atheena tempel ja teine on tempel kõikidele jumalatele. 8. Parthenoni lõunapoolse friisi metoopide reljeefid: kentauride ja lapiidide võitlus. Idafriisil istuvad jumalad Artemis, Poseidon ja Apollon. Veel on templi friisil ratsanikud rongkäigult. 9. Louvre'i muuseum Pariisis võib uhkust tunda Paioniose valmistatud võidujumalanna Nike kuju üle. 10. Tänapäeval saame näha Vana-Kreeka maalikunsti vaasimaalidel. 11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust.
Hestia/Vesta Kronose ja Rhea tütar kodukoldejumalann Tagasihoidlik, koldetuli a sõbralik, surelike lemmik jumalanna Ares/Mars Zeusi ja Hera poeg sõjajumal Vägivaldne, Raisa- vihatud kotkas Atheena/Minerva Zeusi tütar, legendi Tarkuse, Zeusi lemmiklaps Oda ja järgi sündis Zeusi linnatsivilisatsiooni kiiver peast jumbling , kaitses ka käsitööd Hephaistos/ Zeusi ja Hera poeg, Tule, sepatöö Armastas rahu, kepp
Ettevõtmist vedas Perikles, sünnilt aristrokraat, kes oskas võita vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon, arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias, kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju. 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos
* Anaxagoras (500-428 eKr) ütles, et maailm koosneb lõputult suurest hulgast erinevatest seemnetest (spermata k.keel) ja üliväiksed on vaimud (nous k.keel), mis on ebaisiklikud, kuid kõigel, mis on, on eesmärk. * Empedokles võttis kokku kogu uurimused ning ütleb, et maailm koosneb neljast elemendist: vesi, tuli, maa ja õhk. Sofistid * 431-404 eKr hakkasid suured Peloponnose sõjad Atheena ja Sparta koalitsioonide vahel ning samal ajal kestsid siiski edasi demokraatlikud valimised, kus oli vaja retoorika ehk kõne oskust ja levima hakkabki väitlus. Samal ajal hakkavad levima sofistlikud (targad) õpetajad, kes käivad linnast linna inimesi õpetamas. * Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada valget- mustaks ja musta-valgeks olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled.
Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel oli, Välejalgne Achilleus, Vesisilmne Hera, Särasilmne neitsi Atheena, Maa süleshoidja Poseidon, Hermes, Hephaistos, Pilvedekuhjaja Zeus. Troojalaste poolel oli, Helkivakiivrine Hektor, Aineias, Aphrodite, Ares, Phobios, Apollon, Artemis, Leto. 13. Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Odüsseia on samuti Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi
riided seljast ja viidi rongkäiguga pesema. Igal aastal valiti akropolis u 10 aastased tüdrukud teenima. Nad olid seal aasta otsa teenistuses ja kudusid ka Athenale rüüd (peplos). Nende aasta lõpuks toimus Arrhephoria. See oli sünge pidu. Neile anti öösel korv, kuhu ei tohtinud vaadata ja nad viisid selle Aphrodite pühamusse ja siis viisid tagasi Eretheioni templisse. Sellele järgnes uue aasta pidu ehk Panathenaia. Need kolm pidustust möödustavad tsükli. Poseidoniga seos avab Atheena gorgolikku aspekti. Nad olid ka kultuskohtades kõrvuti. Nad mõlemad seostusid ka hobusega. Poseidon seostub eriti gorgo Medusaga ja Athenaga. Gorgod olid merekoletiste Phockys ja Keto järglased, verise taustaga tegelased. Poseidon armastas õudsaid naisi ja sigitas Medusaga Pegasuse kas aasal või Athena templis. Medusal olid kunagi ülikenad mustad juuksed ja kuna Athena oli ta peale kade, muutis ta need juuksed madudeks. Samas Athena oli ka see, kes korraldas Medusa tapmise
annaabi.ee 
