Praktikumid Marina Järvis Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks?
2. Kommunikatsioon ettevõttes ei ole ainult kirjalik ning kuna infot on alati palju 1 inimene ei pruugi kõike korraga meelde jätta ja kõike kuulda. 3. Kui töötajal on halvad suhted teiste töötajatega, siis koostöö tegemine ei ole võimalik ning üksinda on alati raskem keeruliste ülesannetega toimele tulla. Kommunikatsioon = Koostöö = Tulemus Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks?
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Lahendus: On vaja proovida rahumeelselt tekkinud olukorda lahendada ja püüa mõista mõlemat külge. Proovida kokku leppida mingil otsustusel mis rahuldab kõike. Osa 2 ,,Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis" Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks?
tegelemiseks ja selliste situatsioonide lahendamiseks; organisatsioonikultuur motiveerib juhte tegelema sobimatu käitumisega; organisatsioonikultuur motiveerib töötajaid sobimatust käitumisest teada andma. Osa 2 ,,Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis" Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. 4 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba
erapooletu vahendaja. Varu piisavalt aega, et klaarida konfliktiga kaasnevaid tundeid. Püüa takistada süüdistamist, karjumist, solvamist või mineviku meenutamist. Ning määrata eesmäegi ka esita lõpus võimalikke lahendusi. Osa 2 „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. 3
4. vääritu tegu - ametnik peab käituma väärikalt tööl ja töövälisel ajal MIllised karistused võivad järgneda ? Noomitus ( käskkirjas ), rahatrahv max 10 töötaja päevapalgaga, töölt kõrvaldamine palgata max 10 tööpäeva, üleviimine madalamale palgaastmele max 3 astet max 1 aastaks, teenistusest vabastamine. Atesteerimise eesmärgiks on selgitada välja koolitusvajadus. Periood on 3 aastat. Lugeda ametnik atesteerituks / lükata atesteerimis edasi 1 aasta / mitte atesteerida ehk ei sobi sellele ametikohale. Ametnike reserv ehk varuks olemine. - vabade ametnike loetelu ehk nad on tööst ilma jäänud. Inimesed saavad sealt kaudu tööd leida. Ameti asutused saavad sealt kaudu otsida omale vabu ametnikke. Kui: 1. tervise tõttu ilma jäänud 2. asutus on likvideeritud 3. inimene on koondatud. Reservis saab olla max 6 kuud, mis läheb üldisesse tööstaazi. Kohustus on võtta end arvele töötukassasse. Reservist arvatakse välja kui inimene
4.4. Aktiivseks giiditegevuseks loetaks 5 aastase atestatsiooniperioodi jooksul vähemalt 30 ekskursiooni (keskmiselt aastas 6 ekskursiooni) läbiviimist ja vähemalt 10 tundi 4 täiendkoolitust aastas, mille puhul on lubatud atesteerimine giidipäeviku alusel. Giidipäevikus peavad olema esindatud kõik töökeeled. 4.5. Kui p. 4.4 nõuded pole täidetud, siis giidipäeviku alusel atesteerida ei saa ja giid peab tegema suulise eksami valitud keel(t)es. 4.6. Atesteerimine giidipäeviku alusel 4.6.1. Giidipäevikus esitab giid andmed järgmiselt: läbiviidud ekskursioonid (kuupäev, tellija nimi ja kontaktandmed, koht, kestus, keel); täiendkoolituse andmed (kuupäev, koht, tundide arv, lektor, teema); arvestatakse ka iseseisvat tööd kirjandusega, milleks tuleb koostada loetud artiklite, raamatute vms loetelu
parendamiseks, täiustamiseks seega positiivse muudatuse elluviimiseks. Seetõttu nimetatakse peaaegu iga projekti tänapäeval arendusprojektiks. Kui organisatsioonide tegevuskeskkonnas poleks lahendamisi vajavaid probleeme, uusi vajadusi ja väljakutseid, poleks vaja ka projekte. Suur osa organisatsioonidest puutub projektitööga kokku aga ainult aeg-ajalt, eelkõige siis, kui tuleb lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, näiteks luua uus osakond, atesteerida töötajaid või korraldada firma juubeliüritus. Eriti aktuaalseks on projektide koostamise ja juhtimise oskus saanud Euroopa Liidu struktuurifondide avanemise tõttu. Fondidest saadav toetus tähendab olulist arenguimpulssi nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele kui ka Eestile tervikuna. Paraku jääb palju projekitoetusi välja jagamata mitmele võtmetähendusega valdkonnale, sest projektid vaatamata heale ja vajalikule ideele on koostatud ebaprofessionaalselt,
Iga nimetatud põhjus või tegur annab oma panuse hankijate geograafia laiendamisele, mis on võtnud suuna globaalsele hankelogistikale. Globaalse hankelogistika strateegia peab minimaalselt tuginema järgmiste küsimuste lahendamisele: milline on vajadus transpordi osas (transpordifirmade arv, nende veovõimsus)? millised täiendavad teenused (pakkimine, ladustamine) on vajalikud? milliseid infotehnoloogilisi meetodeid rakendada (sifreerimine, keda tuleks atesteerida? milliseid vahendeid tuleks kasutada globaalse hankelogistika süsteemi optimeerimiseks pärast selle loomist? Otsustavaks teguriks Globaalse logistika strateegia arendamisel on hankelogistika süsteemi loomine ja selle optimeerimine, kusjuures võtmeküsimuseks on toodangu transportimine. Põhiparameetriteks süsteemi väljatöötamisel on jaotuskeskus, lähtesadam, mereagentuur, sihtsadam, tollikontroll, tarbija riigisisene auto- ja maanteetransport.
annaabi.ee 
