kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni · Ateenlase Polygnotose mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna st poolpöördes · Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks,realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest(veininõudel) · Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud
Neid õpetati varastama, kuid vahelejäämise korral karistati neid karmilt, et nad ei olnud piisavalt osavad. Ateenas pandi poisid erakoolidesse, kus õpiti eelkõige lugemist, kirjutamist, muusikat, tähtsamaid kirjandusteoseid ja retoorikat. Viimane oli eriti oluline, et kodanik suudaks ennast Rahvakoosolekul selgesti ja arusaadavalt väljendada. Spartas seevastu peeti oluliseks lühikest ja täpset kõnet, mida tuntakse lakoonilise kõnena. Sellest tuleneb ka mentaalne erinevus ateenlase ja spartalase vahel – ateenlane räägib palju ja spartalane väga lühidalt ja konkreetselt. Spartas pöörati hariduse vaimsele küljele suhteliselt vähe tähelepanu ning ei peetud kõige oluliseks elementaarseid lugemis- ja kirjaoskuseid, vaid sõjalist väljaõpet. Kuigi lugeda ja kirjutada pidid oskama ka spartalased, sest sõjaväes tuli kirjalikest käskudest aru saada. Mentaliteetide erinevust näitab ka see, Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks, kuigi
liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), kaasa arvatud Atika, mille elanikud evakueerusid Peloponnesosse ja Salamise saarele. 480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina. Augustis purustasid kreeka liiduväed spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee
Näitlejate arvu suurenemisega ja näitleja eraldamisega
kirjanikust saj võistluse kolmandaks, iseseisvaks osaliseks peanäitleja (protagonist), kes valis endale
abilised: ühe teiste, teise kolmandate rollide jaoks (deuteragonist, tritagonist). Koreegile tema
kirjaniku ja kirjanikule tema peanäitleja määramine toimus loosi järgi rahvakoosolekul arhondi
juhatusel. Pidustuste planeerimised algasid ligi 10 kuud varem. Enne võistlusi hakati valima züriid,
koguti 500 ateenlase nimed (50 igast Ateena ringkonnast
Delioni lahingus (424. a.) ja väikese salgaga läbi Kreeka Egeuse põhjarannikule suundunud Sparta väepealik Brasidas kallutas sealseid ateena liitlasi lahku lööma. Seda takistada püüdnud Kleon sai Amphipolise linna juures peetud lahingus lüüa ja langes, nagu ka tema vastane Brasidas (422. a.), ning mitmed linnad, sealhulgas Amphipolis, läksid Sparta poole üle. Kleoni ja Brasidase surma järel pääsesid mõlemas leeris võidule rahumeeleolud ja 421. a. sõlmiti ateenlase Nikiase pingutuste tulemusel 50 aastaks rahu nn Nikiase rahu. Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse. Nikiase rahuleping jäi täimata, sest Sparta liitlased polnud nende selja taga kokku lepitud tingimustega nõus. Ateenas tõusis tol ajal esile aristokraatlikku päritolu kuid demokraadina esinev riigimees Alkibiades (Periklese sugulane ja hoolealune), kes võttis kindla suuna vaenu taasõhutamisele. Alkibiadese katse organiseerida Sparta-vastane liit
linnas ja selle tegemistes. Perikles ütles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad". (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik..) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (zoon politikon). Ateenlase religioon oli linna religioon, usulised sündmused olid linna sündmused ja kunst oli linna kunst. Aristoteles ütles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei
per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund. Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse. Douleia- kreeka k orjus. Platoni dialoogist ilmneb: doulosed on asjad isandale, täielikult isanda tahte all
Foon kaeti musta lakiga, figuurid jäid katmata ning nad säilitasid punaka savi värvi. See moodus oli palju elavam ja paindlikum kui senine mustafiguuriline stiil, võimaldades edasi anda keerulisemaid poose, riietust jne. Vaasidelt on leitud väga palju stseene nii mütoloogiast kui ka kreeklaste igapäevasest elust. Vaasimaali arengut mõjutas ilmselt ka Polygnotose looming. (Tema stiili peegeldust arvatakse näha võivat eelkõige kuulsa Argonautide vaasi piltides.) V saj. lõppu kuulub ateenlase Apollodorose tegevus, kes hakkas esimesena edasi andma valgust ja varju, pannes seega aluse maalikunstile tänapäeva mõttes. 53. Hellenismi ajajärgu (IV-I) poliitika ja kultuur IV saj. on aeg, mil Pärsia suurriik on nõrgenenud ja esile tõuseb Makedoonia, mille eesotsas Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta vallutanud või kontrollis suuremat osa Väike-Aasiast. Aleksandrile alistusid linnad Foiniikias, Egiptuses
tegemistes. Perikles: "Inimene, kes ei tunne huvi avalike asjade vastu, on kasutu" ja ,,Kuigi vähe on poliitika algatajaid, oleme me kõik poliitika üle otsustajad" (nagu kokandust võivad osata vähesed, kuid toidu maitsvuse üle saavad otsustada kõik) Kõik väärtuslik, ihaldatav ja loov, põhimõtteliselt kõik, mida inimene teeb, teeb ta linnas, polises. Inimene on polise loom (kr zoon politikon, võib öelda ka ühiskondlik olend). Aristoteles: "Ateenlase konstitutsioon on tema elustiil" (mitte legaalne struktuur). Avalikus ametis olemine (poliitiku-amet) polnud ateenlastele karjäär, vaid see oli midagi, mida juhtus küllaltki regulaarselt iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus
annaabi.ee 
