madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani
madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani
- Valgetel meestel, kes on kinnisvaraomanikud - Naistel, mustanahalisel, indiaanlastel ja mitteomanikel pole õigust - 1964. Aastal kehtestati kõigile ameeriklastele üldine valimisõigus Prantsusmaa 15.Mis aastatel toimus Suur Prantsuse Revolutsioon? - 1789-1799, selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ja feodaalkord 16.Mis põhjustel see toimus? - 3 seisus oli kõige rahulolematu- pankurid, talupojad ja kaupmehed tahavad õigusi 17.Mis roll oli Asutaval Kogul? - Kaotasid seisuslikud eesõigused; aadliseisused kaotati; võtab vastu "Inimese ja kodanike õiguste deklaratsiooni" ; võtavad vastu põhiseaduse 18.Mis roll oli Seadusandlikul Kogul? - Kuningas kukutati nende ajal; Prantsusmaast saab vabariik; jakobiinid ja zirondiinid 19.Mis roll oli Rahvapäästekomiteel? - Pidi tagama riigi kaitse 20.Mida tegid zirondiinid? - Ütlevad, et revolutsioon on läbi; kuningas hukatakse 21.Mida tegid jakobiinid?
Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale poole, et varastada viina ja relvi. Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14. juuli 1789 Bastille-i vallutamine ( keskaegne suur võimas vanglakindlus) Seda rünnati, kuna see oli absolutismi sümbol nin käisid legendid et seal hoitakse poliitvange. Sellest loetakse ka suuremat revolutsioonilaine puhkemist.Kuningas oli hirmunud ja tunnistas et Asutaval Kogul on kõik õigused. Sellega automaatselt kuninga võim vähenes Tekkisid revolutsiooniliosed sümbolid- sinine, punane, valge (rosetid) Asutav kogu koostas Inimõiguste deklaratsiooni 1789 ja sellega kaotati pärisorjus, kehtestati isiklik vabadus, sõna ja mõttevabadus. Tolleaegses euroopas oli see midagi uut ja revolutsioonilist. Edasi viidi ellu võimudelahusus printsiip. Kuningal täidesaatev võim ja Asutaval Kogul seadusandlik võim. 1791 oli uus suurem vastuseis kuningale
Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist Venemaaga, sest ei Vene Asutaval Kogul ega Ajutisel Valitsusel (ammugi mitte enamlikel võimuorganitel) olnud nüüdsest õigust Eesti asjadesse sekkuda. 1920.–1930. aastatel leidsid toonased juhtivad õigusteadlased (Ants Piip, Jüri Uluots, Artur-Tõeleid Kliiman jt), et Maanõukogu otsus tähendas, vähemalt juriidilises mõttes, iseseisva Eesti riigi loomist. Sest kuigi otsus ei kõnelenud otsesõnu iseseisvast Eesti riigist, siis eraldumine senisest emamaast ja Venemaast sõltumatu seadusandliku
Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president Theodore Roosevelt, kes sidus olümpiavõistlused Saint Louisis toimuva maailmanäitusega. Ateena 22. aprill 2. mai 1906
kaitsele loota, ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. 15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3) eestis kehtivad ainult maanõukogud kinnitatud seadusandlikud aktid. See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist venemaaga, sest ei vene asutaval kogul ega vene ajutisel valitsusel olnud nüüdsest õigust eesti asjadesse sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918. Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920) 28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale. Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine, 3 jan 1920- lõpeb sõda. 23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget. Seal domineerisid vasakpoolsed pol. Jõud
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman Tööerakond
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada. Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel, Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat, andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond) 7 Otto Strandman – Tööerakond
keeldus põgenemast; giljotineeriti märtsis 1794; tema viimane lause "Robespierre, sa järgned mulle!" osutus prohvetlikuks; hiilgav oraator, paljude ajaloolaste kinnitusel väheseid kõrge professionaalsusega poliitikuid Suure rev-i päevilt Vaatamata mitmele puudusele (naistel valimisõigust polnud) oli prantslaste esimene konstitutsioon ääretult suur edasiminek seesuguse demokraatliku ühiskonna suunas, mida meie praegu nii loomulikuks peame. Nüüd jäi Asutaval Kogul vaid viimane istung pidada ja laiali minna. Kahjuks võeti viimasel istungil vastu väga halb otsus ükski Asutava Kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE20. Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga
keeldus põgenemast; giljotineeriti märtsis 1794; tema viimane lause “Robespierre, sa järgned mulle!” osutus prohvetlikuks; hiilgav oraator, paljude ajaloolaste kinnitusel väheseid kõrge professionaalsusega poliitikuid Suure rev-i päevilt Vaatamata mitmele puudusele (naistel valimisõigust polnud) oli prantslaste esimene konstitutsioon ääretult suur edasiminek seesuguse demokraatliku ühiskonna suunas, mida meie praegu nii loomulikuks peame. Nüüd jäi Asutaval Kogul vaid viimane istung pidada ja laiali minna. Kahjuks võeti viimasel istungil vastu väga halb otsus – ükski Asutava Kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE20. Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU – ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga