Tema loomingukreedo oli "Eksperiment igal juhul ja igal pool". Oli rakenduskunstikooli VHUTEMAS asutamise initsiaator 1920 professor maali alal.Oli multifunktsionaalne disainer, kujundas originaalset mööblit, kostüüme, dekoratsioone. Oli andekas fotograaf ja fotokroonik, kujundas mitmetele ajakirjadele ja ajalehtedele fotogramme, fotomontaazplakateid. Töötas ka kino alal, oli 1927-29 mitmete vene filmide kunstnik. Konstruktivism Euroopas 1917. asutatu Hollandis ajakiri "De Stjil" ("Stiil"), kuhu koondus kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kes olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Nad põlgasid esemete ja ehitiste dekoreerimist. Arvasid, et ühiskonna hädade põhjuseks on liigne individualism ning selle ületamiseks on vaja subjektiivsus allutada üldisele harmooniale. Prantsusmaal esindasid konstruktivismi Amédéé
ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati, kui Stalin sai võimule. 5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTSENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6. Hollandis asutatu 1917 ajakiri ,,De Stijl" ja selle ümber kogunes samanimeline rühm P. MONDRIAN, THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist. On võimalik leida kooskõla üldiste seaduspärasuste ja praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. Ühiskonna hädadeks on
Suurt tähelepanu pöörati hariduse parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga – võõrkeeltsesse tõlgiti eesti kirjanduse teoseid, olümpiamängudel tõid eestlased koju 19 medalit. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse kuulsuse ( Ernst Öpik – astronoom, Paul Kogerman – keemik, Ludvig Puusepp – neurokirurg) Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia. Marie Under - luuletaja/kirjanik Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik Kunst: 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas. 1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste
tundeid, võeti kasutusele "erilisi" dünaamikamärke. Heliloojad otsisid uusi tämbreid (kõlavärve). Selleks kasutati suuri orkestrikoosseise ja lisati mitmeid uusi pille, samuti hakati rohkem kasutama puhkpille (puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid). 19. SAJANDI MUUSIKAELU Heliloojatest said vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte. Asutatu avalikud muusikakoolid. Levis virtuoosikultus, st pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Mõiste programmiline muusika - instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. FRANZ SCHUBERT (1797-1828)
Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et: 1715- Uus Testament 1721 – käsiraamat “Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko Ramat” (sisaldas katekismuse osa uuest testamendist). 1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. 1739- esimene eestikeelne Suur Piibel (Anton Thor Helle) 1766- Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus” (Hupel ja Wilde) Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel 1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: kihelkonnakoolid maal kreiskoolid maakonnalinnades kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades ülikoolid 1802 taasavati Tartu Ülikool 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: Talude pärandatav kasutamisõigus
-Amandus Adamson inspireeris eesti rahvaluule, kuid tema loomingu paremiku moodustasid realistlikud teosed rannarahva elust. -XX sajandi alguses loodi Eesti Kunstiselts, laienes kajastavate teemade ring- rohkesti viljeleti maastikumaali ja natüürmorti. -Kasvas professionaalsete kunstnikute pere- Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Kehakultuur -Algas sajandivahetusel, kui suuremates linnades asutatu spordiringe, tuntumad Kalev ja Taara -Head tulemused maadluses, mitmeid tundi üle kogu Euroopa. -1912 esimene olümpiamedal- Martin Klein hõbe klassikalises maadluses.
Viljandi muuseum on samuti üks vana kohamuuseum. 1878. aastal toimusid Viljandi ordulinnuse väljakaevamised. Enamik esemeid, mis sealt välja kaevati, tehti kohe rahaks. Ka kaevamiste vaatamise eest võeti raha. Sellegipoolest leiti sealt suur osa leide, millest palju asju sattus ka kaevamistel osalenud inimeste isiklikku kollektsiooni. Pärnu muuseumis oli Eesti suurim kiviaegsete luuesemete kollektsioon. Tuntumad kogujad olid Bolz, Glück ja Rambach. 1896. aastal asutatu Pärnu muuseum. Sinna kogunes ka kultuuriloolisi esemeid. Baltisaksa kohamuuseumidest järgmine oleks Paide muuseum. 1904. aastal asutati seal Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Selts, kuna Paides ja selle lähistel olid toimusid mitmed kaevamised ning kardeti, et need esemed võivad vastasel juhul kaduma minna. Kolmas suur muuseumikogu on Eesti Rahva Muuseum, mis on hoopis teistsuguse taustaga. Esimene kogumine läks lahti Eesti Üliõpilaste Seltsi juures, mille juurde loodi 1903
hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa . *Piiskopimõisa seminar 1684- Asutatu Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele. *Liivimaa maapäeva otsus 1687- Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. *Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. *Tartu ülikool 15
annaabi.ee 
