Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat
Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat
, Sund vs vabatahtlik • Sõidu või käigu eesmärgi järgi Mõjurid • Liiklusesisesed: – juhiloa olemasolu – sõiduauto kasutamise võimalus – ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet – liiklusteede olem ja kvaliteet – transpordi kasutamise kulud (isikukulud) • Liiklusevälised: – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes – töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias – haldus ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel – asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus (NB! tööstustransport, mittemotoriseeritud liikumised ja liikumised isikliku sõidukiga ei kuulu transpordi kui
a. Sotsiaalse mobiilsuse klassifikatsioon ja mõjurid • Liiklusesisesed: – juhiloa olemasolu – sõiduauto kasutamise võimalus – ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet – liiklusteede olem ja kvaliteet – transpordi kasutamise kulud (isikukulud) • Liiklusevälised: – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes – töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias – haldus ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel – asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) b. Mobiilsuse ja transpordi kui majandusharu erinevused (mittemotoriseeritud liikumised ja ettevõttesisene transport ei kuulu transpordi kui majandusharu koosseisu) 3
Soome aladelt on leitud, et seal oli ka juba paleoliitikumi ajal inimasustus, kuid Eestis seda tõestada ei saa taganev jää võttis kõik tõendid endaga kaasa. Mesoliitikumile ehk Kunda kultuurile iseloomulik: asustus siseveekogude ääres (magevesi joogiks, loomadele; liikumisteed), korilus ja küttimine + kalapüük, sesoonne küla (muutis asupaika teatud piirkonnas vastavalt loodusoludele). Peamised jahiloomad olid põder ja kobras. Umbes 6500 aasta paiku eKr algas asustusalade laienemine: liiguti elama ka juba mereranda. Arvatakse, et sel ajal muutus Läänemere soolasus ning tulid uued loomad hülged, seega tekkis hülgeküttimine. Toimus saarte asustamine algselt ajutised hülgeküttide asulad, hiljem muutusid need paikseteks. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Mesoliitikumis kasutati maahaudasid: hauad kaevati maa sisse. Matusepaiku pole Eestist leitud, kuid Lätist on leitud suur kalmistu. Laip on maetud selili, väljasirutatud asendis. On
• Sund- vs vabatahtlik • Liiklusevälised: • Sõidu või käigu eesmärgi järgi – elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes Mõjurid: – töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii • Liiklusesisesed: keskustes kui ka asustusalade perifeerias – juhiloa olemasolu – haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon – sõiduauto kasutamise võimalus – vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad – ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel – liiklusteede olem ja kvaliteet – asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite
äri sisseostud/muud vajadused Kultuurilis-elukondlikud: vaba aeg puhkus Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid: · Liiklusesisesed: juhiloa olemasolu sõiduauto kasutamise võimalus ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet liiklusteede olem ja kvaliteet transpordi kasutamise kulud (isikukulud) · Liiklusevälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine) 3. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg), veomahu mõjurid Veonduse kvantitatiivsed näitajad · Veomaht veodokumendi (-dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa
ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks. 18 Kontroll Lendorava seiret viib läbi Eesti Loodusuurijate Selts. Seire käigus hinnatakse populatsiooni olukorda, neile sobivate asustusalade olemas olu ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. Lendorava populatsiooni hetkeseisundi hindamiseks Eestis registreeritakse liigi esinemine või puurudmine varasemates aladel, kus neid leitud, sagedusega vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Elupaikade asustatuse hindamiseks võrreldakse lendoravate arvukust neile elupaigaks sobivate biotoopide pindalaga. Lendoravate arvukuse hindamiseks pindalaühiku kohta kindlates paikades määratakse emasloomade kodupiirkonna ligikaudne arv
ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks. 18 Kontroll Lendorava seiret viib läbi Eesti Loodusuurijate Selts. Seire käigus hinnatakse populatsiooni olukorda, neile sobivate asustusalade olemas olu ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. Lendorava populatsiooni hetkeseisundi hindamiseks Eestis registreeritakse liigi esinemine või puurudmine varasemates aladel, kus neid leitud, sagedusega vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Elupaikade asustatuse hindamiseks võrreldakse lendoravate arvukust neile elupaigaks sobivate biotoopide pindalaga. Lendoravate arvukuse hindamiseks pindalaühiku kohta kindlates paikades määratakse emasloomade kodupiirkonna ligikaudne arv
annaabi.ee 
