2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6
Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938
· Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. · Palju kalureid. Turustati välismaal. · Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a
tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet Oma majanduse päästmiseks loobus Suurbritannia naelsterlingi kullastandardist Briti impeerium Briti impeerium oli 1920. 1930. aastail endiselt maailma suurim riigiühendus Emamaa suhted asumaadega olid keerulised Inglased olid hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega Suhted teiste dominioonidega lahendati 1931. aastal Westminsteri statuudiga Westminster Abbey India vabadusvõitlus Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi 1930. aastail algatati kodanikuallumatuse kampaania, mis tähendas, et: 1. indialased ei täitnud inglaste seadusi ega korraldusi 2. boikoteerisid inglise kaupu 3. korraldasid streike Iirimaa vabadusvõitlus
Majandust aitasid ka edendada reparatsioonimaksud. Prantsusmaa arenes ka tööstusriigiks. Prantsusmaa eristas Suurbritanniast ka see, et seal tegutses palju parteisid. Seega oli Prantsusmaa poliitiline elu palju kirevam. Tavaliselt oli valitsuse eluiga prantsusmaal lühike: 20 aasta jooksul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Asumaid oli Prantsusmaal vähem kui Suurbritannial. Aga see ei tähendanud et Prantsusmaal polnud asumaadega seotud probleeme, nt. 1920. Aastate keskpaigal suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas ning Lähis- Idas. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. Aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esijalgu erilist ärevust. Pranslastele tundus ,et nende heaolu ei ohusta miski. Kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka Prantsusmaale. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. Aastal korraldasid äärmuslased Pariisis
Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine. Kaevandused. Trükikojad. Üleminek piimakarjapidamisele. Kodanluse tugevnemine. Eneseteadvus, tihe koostöö teistega. 1555.-1556. aastatel loobus keiser Karl V oma valdustest ja lõpus troonst. Hispaania koos asumaadega, Habsburgidele kuuluvad alad Itaalias ja Madalmaad andis ta oma pojale Felipe II-le. Madalmaad olid ju seega Hispaania osa ning see mõjus halvasti Madalmaade majandusele, tootmisele, rahvusele. Kalvinism. Karl V oli ägedalt ketserluse vastu võidelnud. Levisid luterlus ja anabaptism. Eriti aga kalvinism, mis sobis varakapitalistliku elulaadiga. Kalvinistliku koguduse juhtorgan oli konsistoorium. Pildirüüste. 1566. Madalmaade asehaldur(?) väljastas tänu rahutustele manifesti, milles
Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid rohkem just ülerahvastuse leevendamiseks ja põllumjandussaaduste pärast. 19.sajandil aga juba loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks ning vajalikud olid uued turud. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Venemaa Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstan Inglismaa Kanada, Nigeeria, Küpros, Egiptus, Austraalia, Iraak, Rodeesia, Hongkong Saksamaa - Togo, Kamerun, Karoliini saared, Samoa, Ida-Aafrika, Uus-Guinea Prantsusmaa Alzeeria, Senegal, Kamerun 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust).
arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust).
Prantsusmaal oli ka palju kalureid ning mereande müüdi rohkelt välismaale. Prantsusmaa keskuseks oli Pariis, seal arenes kultuur kiiresti. Pariisis oli ülikool, raamatukogud, muuseumid, pildigaleriid ja teatrid, mis meelitasid inimesi ligi üle kogu maailma. Prantsusmaa oli vabariik. Neil ei olnud küll väga pikk demokraatia ajalugu, aga siiski oli demokraatlik kord seal tugev. Prantsusmaal oli palju parteisid. Neil oli vähem asumaid kui näiteks Suurbritannial, aga siiski oli neil ka asumaadega lahkhelisid. Börsikrahh ei tekitanud Prantsusmaal alguses erilist ärevust. Aga siiski jõudis ka see lõpuks nende riiki. Valitsus ei suutnud majanduskriisi ületada ning see innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. Kuid riigipööre õnnestus maha suruda. Sellega võitlemiseks loodi rahvarinne, kuhu kuulusid pahempoolsed erakonnad. Valimistel sai rahvarinne häälte enamuse ja moodustas valitsuse. Nad tegid mitmeid ümberkorraldusi.
kaubavahetus kolmandate riikidega. 2008. aastal võttis kaubavahetuspartnerite esiviisikus jõuliselt koha sisse Angola. 2008. aastal oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordi puhul 73,7% ja impordi puhul 73,5%. Strateegiline tähtsus on kogu Vahemere regioonil, enam kui 40% kogu Portugali kaubavahetusest toimub Lõuna-Euroopa, Magribi ja Lähis-Ida riikidega. Portugalil on tihe kaubavahetus portugalikeelsete Aafrika riikidega (endiste asumaadega) ja Lõuna-Ameerika riikidega Portugali väliskaubandus aastatel 2004-2008 (kaubad ja teenused kokku) Ühik: miljon eurot PERIOOD EKSPORT IMPORT BILANSS 2004 41,723* 54,436 -12,713 2005 42,965 57,550 -14,585 2006 49,146 62,781 -13,635 2007 54,569 67,546 -12,977
annaabi.ee 
