tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. ·Lahutas teadused kahte ossa: 1. Mateeriat uurivad teadused(füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema oma reeglite järgiteoloogidepoolse vahelesegamiseta 2. hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga. ·Tema arvates olid loomad ainult mehhanismid. Isaac Newton(1643-1727) Füüsik ·Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. ·Leiutas peegelteleskoobi- suurendas vaatluste efektiivsust ·Selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis mood. spektri. ·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki.
kapten ja seetõttu kuulus talle meeskonnaliikmete austus ja täielik usaldus ning mässumõtteid kellelgi ei tekkinud. Vabadel hetkedel tegeles Cook pidevalt ka õpingutega. Ta õppis palju matemaatikat ja astronoomiat. 176. Aastal abiellus ta Elizabeth Batts`iga. 5. Augustil 1766 oli päikesevarjutus, mida ta jälgis Newfoundlandil. Tema vaatlused äratasid peale avaldamist suurt huvi teadlaste hulgas ja teda peeti lisaks ka väljapaistvaks matemaatikuks ja astronoomiks. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja dokumenteerida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene ümbermaailmareis. Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik
Selliseid viise kujutati ka eeskujuna järgnevatele teisitimõtlejatele. Üheks uuenduslikuks teadlaseks, eriti täheteaduse vallas oli Galileo Galilei (1564-1642), kes oli haritud mees ja lükkas ümber palju väiteid. Selline drastiline uute teooriate lagedale toomine tõi talle isegi inkvisitsioonikohtu kaela. Surmanuhtlusest päästis ta ainult oma vaadetest loobumine, mida ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore. Füüsika vallas oli tähtsamaks avastuseks elektri kasutuselevõtt, sest kasutatakse seda ju meie igapäevaelus ju väga laial tasandil. Leiutati esimene generaator, elektrielement, mis sai oma elektrienergia keemilisest reaktsioonist. Juba 19. saj ehitati
seadused. Oma elu päästmiseks pidi ta oma vaadetest lahti ütlema. Ta suruti koduaresti aga ta jätkas oma uurimistöid. Rene Descartes Descartes arvas, et inimhinges on kaks omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teaadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada ja eksida. Tal alistas elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvates olid ka loomad mehhanismid. Isaac Newton Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Tema üks esimesi leiutisi oli peegeltelesoop. Ta jõudis järeldusele et planeedid tiirlevad ümber Päikesemööda elliptilisi trajektoore. Ta on ajalukku läinud mehaanika põhialuste ja gravitatsiooniseaduste kirjutamistega. Karl Linne Karl Linne (1707-1778), kes oli Rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegsete elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja, süstematiseeris elavat loodust
lõpuks laeva kapteniks.(( lk 15 5.lõik.)) James Cook tegeles väga usinalt ka astronoomiaga. Nimelt oli ta välja arvutanud, et 5. augustil 1766. aastal toimuvat päikesevarjutust võib kõige paremini näha Newfoundlandil. Päikesevarjutuse ajal oligi ta kohal ja tegi seal nii huvitavaid vaatlusi, et need äratasid teadlaste tähelepanu. Pärast seda kui Cook oli avaldanud oma vaatlused, peeti teda üheks maailma juhtivaks matemaatikuks ja astronoomiks. Tol ajal kõneldi teadlaste keskel palju huvitavast nähtusest, mille aeg sai täis 1796. aastal. Nimelt pidi siis Veenus mööduma Päikesest, ja see asjaolu pidi andma võimaluse paremaks tutvumiseks niihästi Veenuse endaga kui ka Maakera vahemaaga Päikesest. Samuti oli teada, et seda loodusnähtust võis kõige paremini vaadelda vaikse ookeani lõunapoolses osas. Otsustati saata laev teadlastega mõnele Vaikse ookeani saarele Veenuse vaatlemiseks
Galilei avastas ka vaba langemise seaduse ja inertsi. 1632. aastal avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" mille eest anti ta inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest ja paluma andestust. Galilei pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimustööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Isaac Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Üks tema esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist umber päikese, jõudis Newton järeldusele, et see toimub eptilisi trajektoore mööda. Tema teadustööd üldistab kõige paremini raamat
võimaluse eksida. Lahutas teadused kohte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vagelesegamiseta 2) hingeasjadega tegelevad teadussed, mis on setud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas ühtlasi orgaanislise elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvastes olid ka loomad ainult mehhanismid. Füüsika : Isaac Newton (1643-1727) Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Ta esimesi teaduslikke leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist ümber Päikese, jõudis ta järeldusele, et see toimub elliptilisi trajektoore mööda
Galilei avastas ka vaba langemise seaduse ja inertsi. 1632. aastal avaldas ta raamatu "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" mille eest anti ta inkvisitsioonikohtu alla. Elu päästmiseks oli ta sunnitud lahti ütlema oma vaadetest ja paluma andestust. Galilei pääses inkvisitsiooni käest, kuid suruti tegelikult koduaresti. Ta jätkas siiski uurimustööd, rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Isaac Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Üks tema esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas 15 astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist umber päikese, jõudis Newton järeldusele, et see toimub eptilisi trajektoore mööda
Üks kaart oli hõbeplaadil. Ta ei olnud ise nendes kõikides kohtades käinud, mida ta kirjeldas. Suur osa oli kellegi teise kirjeldused. Kaart oli joonistatud kirjelduste abil. See kaart valmis 1154. aastal. Araablased arendasid ka meditsiini. - Ibn Sina koostas "Arstiteaduse kaanoni", kus ta tõi välja selle, millest haigused on tema arvates tingitud. Arendas ka õpetust tervislikust toitumisest. Al Biruni teda võib pidada nii astronoomiks, matemaatikuks, geograafiks, ajaloolaseks, keeleteadlaseks, farmokoloogiks. Ta pidas võimalikuks heliotsentrilist( päikesekeskne) maailmapilti. Ta määras ära umbes 50 aine tiheduse. Kirjutas väga põhjaliku kirjelduse India etnograafiast, geograafiast ja India ajaloost. Nendes piirkondades arenes teadus tunduvalt kiiremini, kui Euroopas. KÕRGKESKAEG Kõrgkeskaega iseloomustavad jooned: 1) Rahvaarvu kasvamine 1000
annaabi.ee 
