kool kasutama eelpool kirjeldatud EFQM täiuslikkusemudeli kohandatut versiooni. See tähendab, et kool hindab ennast nii võimaldajate kui tulemuste lõikes, kirjeldades organisatsiooni saavutatud tulemusi ning tegevusi nende tulemuste saavutamiseks. Kogu esitatud informatsioon peab olema kaetud faktilise tõendusmaterjaliga. (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:10) 3.2 Välishindamine Konkursi välishindamise viivad läbi assessorid (välishindajad). Kvaliteedimudeli hindamispõhimõtete alusel hindavad assessorid järgnevalt toodud põhimõtetest lähtudes igat allkriteeriumi eraldi. Hindamisel kasutatakse EFQM-i poolt välja töötatud RADAR metoodikat (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:9). Kriteeriumide 1-5 osas hinnatakse, milliseid lähenemisviise ja tegevusi organisatsioonis
Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex) · Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi (algul oli maa jaotatud 8. kubermanguks, hiljem arv pidevalt kasvas)
Proovide koodid on teada vaid sensoorse hindamise korraldajale. Proovide kodeerimisel võib numbrite asemel kasutada ka tähtede kombinatsiooni. Koodid võivad mõjutada hindamise tulemusi: number üks või täht A viitab paremale (loovad mulje parimast) võrreldes järgnevate numbrite või tähtedega. Mõningad sümbolid võivad tähistada ka toote kategooriat või liiki, mistõttu pole soovitav kasutada kahekohalisi koode. Praktikas neid koode enamasti assessorid siiski ei tea. 39. Milliseid näpunäiteid tuleks jälgida proovide mälumise juures proovide hindamisel. Tahke toote proove ( juust, vorst) tuleb intensiivselt mäluda; see suurendab toiduaine pealispinda ja annab maitse-ja lõhnaomadused. Proovi tuleb lasta kaua süljes liguneda, et maitse koostisosad lahustuksid paremini. Proovi tuleb suus edasi-tagasi liigutada, et keele tundlikud osad saaksid kokku. Retseptori vahelduv ärritus lükkab edasi adaptatsiooni.
Muutused haistmises võivad olla nii primaarseks sümptomiks kui lisanduda sekundaarse protsessina erinevatele haigusseisunditele. 1) anosmia - haistmisvõime puudumine; 2) osaline anosmia – võime vastu võtta vaid piiratud osa lõhnamolekulidest; 3) hüposmia - nõrgenenud lõhnatundlikkus; Haistmistaju häired 4) hüperosmia - ebanormaalselt suurenenud lõhnatundlikkus Hüperosmikud on eriti hinnatud assessorid, sest nad tajuvad ja eristavad lõhnu oluliselt paremini kui teised. 5) düsosmia (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud lõhnataju; Mõnikord kasutatakse ka mõistet troposmia, mille all mõeldakse sellist düsosmia vormi, kus tegelikult meeldivat lõhna tajutakse ebameeldivana 6) fantosmia - haistmishallutsinatsioonid, mis tekivad ilma reaalse lõhnaärritita; 7) olfaktoorne agnoosia – võimetus lõhnu ära tunda
Välishindamine on assessorite ehk välishindajate testkülastus ettevõttesse eesmärgiga ettevõtte üldkvliteeti hinnata. Asessorid on erapooletud turismieriala inimesed, kes külastavad ettevõttet, kasutavad ettevõtte teenuseid/tooteid ja annavad ettevõttele objektiivse hinnangu. Ettevõtte välishindamine toimub kahes etapis: 1. Kontrollost ( mystery shopping) toimub juunis või juulis, kõrghooajal 2. Välishindamine ettevõttes toimub juulis või augustis13 Assessorid esitavad välishindamise raporti septembris. Raportis on kirjas: · Assessorite hinnang testkülastusele 12 Okland, J.S., terviklik kvaliteedijuhtimine, Tallinn : Külim, 2006, lk 150-156 13 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/turismiteadlikkuse_ja_koolitusprogramm/kvaliteedipro grammi_tutvustus_infopaevad2009.pdf ( 11.11.2010) · Assessorite hinnang valitud parendusvaldkonna aktuaalsusele, eesmärkide
õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu
seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis 1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861) Absolutism Venemaal Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide loomist. 1717. Aastaks oli rajatud kolleegiumide süsteem, millele rajati Peterburgi spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust.
ametid. 18. sajandi jooksul eraldus amet auastmest. esialgses variandis IX astmel (titulaarnõunik): välisasjade kolleegiumi sekretär, ober- rentmeister kubermangus, politseimeister ja llinnapea residentsis, landrihter rovintsis, professorid akadeemiates, kõikide teaduskondade doktorid (tööl), mõlema riikliku arhiivi arhivarid, Senati tõlk ja prokollist, rentmeister mündikojas, residentslinna õuekohtu assessorid, sadamate tolliülemad. VIII kolleegiumiassessor, andis päriliku aadliseisuse: viitsekuberner (unterstatthalter), ökonoomiadirektor (ökonomiehalter), Regierungsrat kubermangus, Oberlandrichter residentsis, magistraadi president residentsis, ülemkomissarid kolleegiumides, oberproviantmeister residentsis, ülemmüntmeister, õuenõunik vojevood, metsade järelevaataja, oberbergmeister). Teenistusastmete tabel 1722
annaabi.ee 
