Askorbiinhappe sisalduse määramine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Toitumisõpetuse protokollid

hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik Lahustasin 1,5 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused

Toitumisõpetus

14

docx

Toitumisõpetuse protokollid

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013  C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-hüpovitaminoos.

Kategoriseerimata

9

docx

Toitumisõpetuse protokollid

destilleeritud vett ja tiitritakse mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võetakse 1 ml 2%-list HCl, lisatakse 14 ml destilleeritud vett ja tiitritakse 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni (ettevaatust - kulub vaid 1-2 tilka). Arvutus Askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines mg % - des arvutatakse valemiga X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g , kus X ­ askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines, mg% a1 ­ tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk katsel, ml a2 ­ tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk pimekatsel, ml 88,03 ­ askorbiinhappe ekvivalentmass n ­ indofenoolilahuse normaalsus V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml V2 ­ esimese filtraadi maht, mis võeti Pb ­atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 ­ segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml

Toitumisõpetus

5

docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Invertaasi aktiivsuse määramine. See on teema! 3.1 nr? Töö nimetus? Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: Palun parandada YAGB21 112262 ja täiendada. 09.04. M.K. 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine · Töö teoreetilised alused Töö eesmärk oli määrata invertaasi aktiivsus. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhines sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutasin kvantitatiivset meetodit ­ tiitrimist. Antud töös leidis kasutamist nn

Biokeemia

6

docx

Laboratoorne töö 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus

Lahusti ­ mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi . Lahustuvus ­ aine omadus lahustuda mingis lahustis ­ puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: Küllastumata lahust ­ lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust ­ lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); Üleküllastunud lahust ­ aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.

Keemia alused

97

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL .......... 46 Teooria ................................................................................................................ 46 Töö käik .............................................................................................................. 51 Kontrollküsimused ............................................................................................... 57 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ..... 58 Teooria ................................................................................................................ 58 Töö käik .............................................................................................................. 61 Kontrollküsimused ............................................................................................... 63 3.BIOKATALÜÜS .........................................................................

Biokeemia

13

doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahised on suhteliselt ebapüsivad. Gaasisuhteline tihedus ja absoluutne tihedus ­ suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi absoluutne tihedus on tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus?

Keemia alused ii

51

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

.............................................................................................................20 4.9 Mõõtemääramatus.............................................................................................. 22 4.10 Saagis............................................................................................................... 24 5. Eksperimentaalne osa ..............................................................................................25 5.1Cu ja Zn sisalduse määramine Leek-AAS meetodil........................................... 25 Reaktiivid ............................................................................................................ 25 Seadmed ja vahendid............................................................................................25 5.2 AAS külmauru meetod Hg määramiseks.......................................................... 26 Reaktiivid ....................................................

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)