Võrdlus eesti teleajakirjaniku Peeter Võsaga Provotseerimine, küsimine esitamine, läbi retoorika inimestega suhtlemine SOKRATESE SURM Surres oli 70- aastane Mõisteti surma ,,noorsoo rikkumise" eest Enne surma tark, rahulik ja kaalutlev Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees Suremine mürgi läbi Viimased sõnad: ,,Kriton, me oleme Asklepiosele kuke võlgu. Ohverdage see talle, ärge unustage!" TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
on igati jumaldamisväärne, lühidalt: ta on jumal. Apollon on olnud läänemehe ideaal 2500 aastat. Esimene pikem rännak viis Apolloni mandrile Delfisse, kus ta tappis mao, kes valvas sealset oraaklit kohta, kus teadmised tulevaste asjade kohta otsekui maas seest välja voolasid. Apollon hakkas oraakli isandaks ning sai tarkuse jumalaks; nii jumalad kui ka surelikud käisid temalt nõu küsimas. Nõuandjajumalast sai ka arstikunsti jumal. Oma teadmisi andis ta edasi tervistusjumalale Asklepiosele, kelle tunnusmärk kepp, mille ümber on põimunud madu on praegugi arstide ja apteekrite embleemil. Apollon oli ka suurim lüüravirtuoos. Lüüra, millega teda sageli kujutatakse, oli kreeklaste harfitaoline keelpill. Selle pilli oli leiutanud Apolloni noorem poolvend, jumalate käskjalg Hermes, kellelt tal see oli õnnestunud endale kaubelda. Lüüramängijana juhtis Apollon muusade (kunstijumalannade) rongkäiku. Ent kunstide ja tarkusejumal võis olla ka julm: nimelt siis, kui
Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga nii nimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravi võimalus veavavale haigusele. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele. Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer (1734 1815). Omal ajal peeti teda petiseks. Mermeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustas hilisemaid hüpnoosi uurijaid ning see aitas kaasa mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele. Sellist uurimist ja nähtust hakati nimetama ,, animaalseks magnetismiks"
patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik- Hiinas ja Indias olevat läbi viidud taolisi tervendamisi, kus patsiente aitasid ravida üksnes sõnad. Samas aga Kreekas olid olemas nii nimetatud unetemplid, 'kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Tegevuse mõte seisnes selles, et magamise ajal ilmus patsiendi unenäos teatud vaevusele ravim. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunstijumalale Asklepiosele. Sõnad ,,mesmeriline" ja ,,mesmeriseeriv" tulenevad sellisest isiku nimest nagu Franz Anton Mesmer (1734 1815). Ta oli veidi imelik ja paljud pidasid teda sel ajal petiseks. Aga siiski on ta hüpnotismi üks tähtsamaid isikuid. Tema karisma ja ilmne edukus patsientide tervendamisel julgustas hilisemaid hüpnoosi uurijaid ning see aitas kaasa mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer oli tõeliselt kuulus oma alal, milleks oli nimelt arstiteadus
,,... ta ulatas Sokratesele karika. Sokrates võttis selle vastu täiesti heatujuliselt ja kartmatult." ,,... ta tõstis karika huulile ja jõi selle tühjaks täiesti rahulikult ja kergelt. Seni oli enamik meist kuidagiviisi suutnud pisaraid tagasi hoida, kuid nähes teda karikat tühjaks joomas ei suutnud me endid enam vaos hoida." Seda märgates noomis Sokrates sõpru ja julgustas neid vaprad püsima. Ka ei suutnud vana veidrik hoiduda viimaste sõnadena hüüatamast: ,,Kriton, me oleme Asklepiosele kuke võlgu. Ohverdage see talle, ärge unustage!"2 2 Saarinen. E. 1996. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. lk 12-15 9 Kust me teame Sokratese vaadetest? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise
-------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis
-------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis
-------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et >>tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis
Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on · arukas visadus · teadlik riskeerimine. · kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et · ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea. · ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi. · ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust. Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? · Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. · Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. · Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et · Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi.
Egiptuses tervendasid preestrid nii, et kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid hoidsid samal ajal silmi kinni. Hiinas ja Indias olevat samuti läbi viidud sarnaseid tervendamisi, kus patsiente ravisid üksnes sõnad. Kreekas olid aga niinimetatud unetemplid, kus meeleheitel haiged võisid pikali heita ja magada. Väidetavalt ilmus magades patsiendi unenäos ravivõimalus teda vaevavale haigusele. Üks tuntuim tempel oli pühendatud kreeka arstikunsti jumalale Asklepiosele (Streeter 2006: 10-13). 8 Tuntuim nimi hüpnoosi ajaloos on Franz Anton Mesmer (1734 – 1815). Omal ajal peeti teda petiseks, kuid Mesmeri karisma ja hiilgav edukus patsientide tervendamisel julgustasid hilisemaid hüpnoosiuurijaid ning see aitas mõista hüpnoosi tõelist olemust. Mesmer hakkas uurima tõusu-mõõna nähtusi ja planeete. Hiljem avastas mees, et on olemas üleüldine gravitatsiooniline vedelik, mis avaldab mõju inimesele
annaabi.ee 
