Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest
3. Vabanemise/lunastuse idee Ürg- ja loodususundite juurde reeglina ei kuulu Tähendab patust vabanemist, õigeksmõistu, andestust surmajärgseks eluks Soterioloogia (kr. soter – päästja) – õpetus lunastajast/päästjast ehk pühast jumalikust isikust, keda oodatakse lunastama/päästma Lüsioloogia – laiemas mõttes vabanemisõpetus üldse (lunastaja/päästja ootuse või käitumisreeglite järgimise kaudu) Vabanemine/lunastus võib toimuda: indiviidi tasandil ( askeesis erakuna; indiviidil tema omausus) grupi tasandil (religioosse kogudusena, indiviidil koguduse liikmena) sisemiste väärtuste tasandil (religioonile omase eetika ja ühiskonna käitumisreeglite kaudu)
Suured pühad olid Kristuse sünnipäev, ülestõusmispüha, Ristija Johannese päev, peaingel Miikaeli päev. Kloostrid 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, mis tärendab, et nad püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest
Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal 1. Kirjutada välja 7-10 ajastule (Eesti keskajale) vastavat mõistet. Koostada näitelause. Munk – meessoost vaimulik, kes elas kloostris. Mungad elasid tsölibaadis, askeesis ja loobusid eraomandist. Nunn – naissoost vaimulik, kes elas kloostris. Kloostrielu oli naisele pere- ja abielu alternatiiv. Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli
küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada. Hereesia ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad. Ariaanlus usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik. Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus Tagakiusamised sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati. Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4
Kaanon, mis kannab sanskriti keelset nime ,,Tripitaka" (Kolmikkorv). Sellel on kolm osa: (1) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (2) Buddha õpetuskõned ehk suutrad; (3) filosoofilised traktaadid ehk abhidharma. Hiljem on koolkondadel tekkinud samuti hulgaliselt püha tekste, mida kommenteeritakse tänapäevanigi ja seetõttu pole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde: Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumis on täieliklt vaibunud. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Õige vaade nelja õilsa tõe mõistmine
Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireeglit, Buddha õpetuskõnesid ja filosoofilisi traktaate. Hinajaana-budismis on T keskseks pühaks tekstiks. Mahajaana-budistlikku kaanonisse kuulub veel suur hulk kommentaare ja kommentaaride kommentaare. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana – vaibumine, kustumine
Tripitaka- (Tõlkes: Kolmikkorv) on Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireegli, Buddha õpetuskõnesid (e. suutrad) ja filosoofilisi traktaate (e. abhidharmad). Hinajaana-budismis on “Tripitaka” keskseks pühaks tekstiks. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde: 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab?
budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1. juhised munkadele ja kloostrireeglistik 2. Buddha õpetuskõned ehk suutrad 3. filosoofilised traktraadid ehk abhidharma Hiljem tekkinud koolkondadel on samuti hulgaliselt pühi tekste. Kõigile neile kirjutatakse kommentaare tänapäevaseni. Seega ei ole budistidel valmiskujul pühakirja, vaid see täieneb pidevalt. Õpetus Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm 2. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Nii ilmalikele kui ka munkadele
sajandil julge sammu – mõtestab saabuvat maailma enda jaoks – see maailm tuuakse enese eluruumi, ehk elatakse üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest.
Tantsud Orkester (Pipers EMth, V, lk. 407-409 järgi): keelpillid (3-h.) Basso continuo: harf, lauto, lira da braccio, teorb, klavessiin Tegevustik: Tegevus toimub 5. saj.alguses Roomas Proloog Autroonil istub Rooma, tema ees põlvitavad orjad. Rooma laseb orjad ahelaist vabastada. Ta otsustab esitada loo Püha Aleksiusest. Esimene vaatus Aleksius, Rooma senaatori Euphemianuse poeg, on otsustanud loobuda rikkusest ja heaolust. Ta lahkub oma pere ja noore naise juurest, et veeta elu kristlikus askeesis. Ta rändab Süüriasse ning sealt naasnuna elab 17 aastat Roomas vaga kerjusena oma isa palee trepi all, jäädes kõigile tundmatuks. Perekond on kogu aeg mures, tehakse katseid teda otsida. Teine vaatus Aleksius ilmutab end naisele ja emale, et neid veenda otsimiskatsetest loobuma. Kohtumine perekonnaga tekitab Aleksiuses südametunnistuspiinu, temas võitlevad perearmastus ja religioossed veendumused. Aleksius suudab kuradi kiusatustele vastu panna ning ei pöördu ilmalikku ellu tagasi
annaabi.ee 
