KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. 1. Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja
KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda
1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda.
Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine
4. KUULAMISTÕKKED On olemas 12 kuulamistõket ja neid kasutavad kõik inimesed aeg-ajalt, mõnda sagedamini ja mõnda harvemini, mõni rakendub ainult mõne kindla inimese puhul. Kui pöörata kuulamise käigus tähelepanu sellele, millist tõket kasutada, siis mõningase harjutamise järel on võimalik tõkkeid kergesti ära tunda ja lülituda ümber aktiivsele kuulamisele. (Kuulamine, 2013) Võrdlemine Raske on kuulata, kui võrrelda kogu aeg, kumb, rääkija või kuulaja, on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb. Vastuseks valmistumine Kuulajal ei ole aega kaaslast kuulata, kui mõeldakse, mida talle tahetakse järgmiseks öelda. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. Sõelumine Sõeludes kuuldakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda.
mitteaktiivseteks. Aga sõnad võetakse kasutusele enamasti lähtudes lihtrahva arusaamisest, ja nad jaotavad asju mööda tavalisele arule kõige silmatorkavamaid jooni. Kui aga aru on teravam või vaatlus tähelepanelikum, tahab ta neid jooni ümber paigutada, et nad oleksid rohkem looduse järgi; sõnad segavad. Mistõttu juhtub, et õpetatud meeste suured ja pidulikud dispuudid lõpevad sageli vaidlustega sõnade ja nimede ümber; millest (matemaatikute kombe ja teadmiste kohaselt) oleks asjatundlikum alustada, ja korrastada neid definitsioonide abil. Ometi ei saa looduslike ja materiaalsete asjade puhul definitsioonid seda pahet arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate
Aga sõnad võetakse kasutusele enamasti lähtudes lihtrahva arusaamisest, ja nad jaotavad asju mööda tavalisele arule kõige silmatorkavamaid jooni. Kui aga aru on teravam või vaatlus tähelepanelikum, tahab ta neid jooni ümber paigutada, et nad oleksid rohkem looduse järgi; sõnad segavad. Mistõttu juhtub, et õpetatud meeste suured ja pidulikud dispuudid lõpevad sageli vaidlustega sõnade ja nimede ümber; millest (matemaatikute kombe ja teadmiste kohaselt) oleks asjatundlikum alustada, ja korrastada neid definitsioonide abil. Ometi ei saa looduslike ja materiaalsete asjade puhul definitsioonid seda pahet arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. LX Iidolid, mis sunnitakse arule peale sõnade läbi, on kahesugused; nimelt on nad kas olematute asjade
teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2). Kohtute vaheliste pädevusvaidluste lahendamine on tingitud vajadusest „[…] vältida võimalust, et samaliigilisi või isegi sama vaidlust lahendavad erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi. […] Arvestada tuleb ka seda, et erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele.”3 „Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama
On üldiselt toetatav seisukoht, et seadusandja andis määratlemata õigusmõistete kasutamisega haldusele volitused ainuvastutavate, kohtulikult ainult piiratult kontrollitavate otsuste tegemiseks. Põhjendused (ainult piiratult kontrollitava) halduse hindamisruumi olemasoluks: Määratlemata õigusmõisted lubavad erinevaid väärtushinnanguid, seega juba normi-loogiliselt ei saa olla ainult ühte ,,õiget" lahendust. Haldus on asjatundlikum ja suuremate kogemustega ja seisab konkreetsetele haldusküsimustele lähemal. Riigikohtu seisukoht: haldusakti põhjenduses tuleb ära tuua, kuidas ja miks otsusetegija sellest mõistest just nii aru saab ja seda sisustab. Kohus ei tohi määratlemata õigusmõistele tugineva haldusakti kontrollimisel küll hakata mõistet ise sisustama, kuid ta peab saama veenduda, et mõiste sisustamine ei toimunud meelevaldselt. Näiteid piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest:
annaabi.ee 
