külmaks manerismiks ja loiuks väsimuseks. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise järel vaadata ja omavahel võrrelda, haarab meid otsekohe harmooniliselt voogavate rüüvoltide pehme, õrn musikaalsus. Juba iga üksiku figuuri juures paistab silma liikumisvormide mitmekesisus: pea on kergelt pöördunud ühele poole, keha teisele poole, käed on painutatud ja jalad risti. Voldistiku voogava joonterütmi tõttu mõjuvad figuurid kehatuina, peaaegu nagu kaskaja kujud, ehkki
sise- või väliskandil, naisuisutaja asend määrab spiraali suuna. Meespartneri käest kinni hoides tiirutab meesuisutaja teda enda ümber; naine painutab end t ahapoole, kuni pea jääb mõne sentimeetri kaugusele jääst. Surmaspiraali eesmärgiks on langetada naispaariline võimalikult madalale, et tema pea oleks jääga paralleelselt. Piruetid Hinnatakse kiirust, esteetilisust, tasakaalu ja tsentreenitust. Need omadused peavad säilima erinevais asendeis: seistes, isteasendis, painutusega piruetis ja pääsukeseasendis ehks rõhtseisus. On olemas 3 tõõpi piruette: vintpiruett, lendav piruett ja piruettide kombinatsioon. Hüpped Neid on 6, enamasti esitatakse kahe- või kolmekordsetena, ning need kuuluvad lahutamatult iluuisutamise juurde. Neist on axel kõige raskem. Axel: Selle lõi Norra uisutaja Axel Paulsen 1882. Taoline hüpe nõuab erakordset täpsust, seda võib sooritada ühe-, kahe- või kolmekordselt. Iluuisutaja alustab
ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik neist haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena nn surnute linnades (nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispaigad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna etruskid uskusid hauatagusesse ellu, püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme- jahipidamist, kalastamist, pidustusi, tantsijaid ja muusikuid. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgset elu ning surnut
külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme, näiteks jahipidamine, kalastamine, peod, tantsijad ja muusikud. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid
ellipsi kujuline, mis võimaldab lugeda ka mõningate pisivigadega koodi. Kui kiirt liigutatakse horisontaalsihis sik-sakis, võib kood asuda erinevatel kõrgusel. Samuti võimaldab kiire selline liigutamine lugeda kahemõõtmelisi koode. Sama efekt saavutatakse ka siis, kui kiire liigutamise sihti kõigutatakse üles-alla. Mõned püsipaigutusega lugejad liigutavad laserkiirt mitmes eri sihis, mille tulemusena tekib kiirtest võrk. Tänu sellisele võrgule võib kood lugeja ees olla erinevais asendeis. Lihtsamal juhul peab vähemalt üks võrku moodustav valgusriba ulatuma täielikult üle koodi, keerukama DRX-tehnoloogia (Data Reconstruction) korral on dekooder võimeline koodi kokku panema erinevate kiirte poolt loetud osadest. Laserlugejate lugemiskaugus võib olla väga suur, ulatudes poolteise meetrini ja üle selle. Loomulikult sõltub lugemiskaugus koodi tihedusest. Laserlugeja liigutamisel tekkiv võrk suudab
Täidistraadid grupeeritakse kasutusomaduste järgi: Kiire täitmine (fast fill) muudab täidistraadi õmbluse setvavahemiku täitmise jaoks sobivaks võimalikult kiiresti, ilma eriliste nõudmisteta mehaanilistele omadustele; kasutatakse ainult hotisontaalasendis keevitamiseks. Võimalik kasutada suurt etteandekiirust ( näit õhukses plaadi keevitamine). Kiiresti jahtuv räbu (fast freeze), tardub kiiresti ja seetõttu on võimalik keevitada kõigis asendeis. Täidistraadid Rutiiltäidistraadid on tuntud selle poolest, et neil on teatud piirangud mehaaniliste omaduste osas, eriti löögisitkusele madalatel temperatuuridel. Seetõttu on rutiiltäidistraate täiustatud mikrolegeerimise, parandatud tootmistehnika ja rangema kvaliteedikontrolliga. Keevismetalli garanteeritud vesinikusisaldus on rutiiltäidistraatides madalam, kui 5 ml 100g keevismetalli kohta. See on suurendanud seda tüüpi täidistraadi kasutamist ja hõlmab ka
Räbu tekib vähe ja see jahtub kiiresti, seepärast sobivad tsellulooskattega elektroodid vertikaal- ja laeõmbluste keevitamiseks. Sobivaim elektrood "ülalt alla" keevitamiseks. Keevitamiseks kasutatakse päri- või vastupolaarset alalisvoolu. 3. Rutiilkattega (põhikomponent titaandioksiid TiO2) elektroodid on väga kergesti süüdatavad ja annavad püsiva kaarleegi. Pritsmeid tekib vähe. Sobivad kõigis asendeis keevitamiseks. Rutiilkattega elektroodid ei nõua keevitatavatelt detailidelt erilist puhtust. Eriti sobivad õhukese lehtmetalli keevitamiseks. Keevitamiseks kasutatakse päri- või vastupolaarset alalisvoolu, aga ka vahelduvvoolu. Suurema tootlikkuse saamiseks kasutatakse paksukattelisi rutiilelektroode. Selliste elektroodide kasutamisel tekib palju räbu, seepärast keevitatakse nendega enamasti horisontaalasendis 4
Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kõrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kõrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V'V' II VV) Kontrollimiseks tuleb kinnitada alidaad ja vabastada limb. Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega paralleelne VV-ga), jääb mull kõigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kõvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavaheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nõude täitmine võimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti
Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kõrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kõrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V'V' II VV) Kontrollimiseks tuleb kinnitada alidaad ja vabastada limb. Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega paralleelne VV-ga), jääb mull kõigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kõvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavaheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nõude täitmine võimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti
ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kôrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kôrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema parallelne vertikaalteljega (V'V' II VV) Kontrollimiseks tuleb kinnitada alidaad ja vabastada limb. Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega parallelne VV-ga), jääb mull kôigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kôrvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nôude täitmine vôimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile.Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti.
ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kôrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kôrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema parallelne vertikaalteljega (V'V' II VV) Kontrollimiseks tuleb kinnitada alidaad ja vabastada limb. Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega parallelne VV-ga), jääb mull kôigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kôrvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nôude täitmine vôimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti
annaabi.ee 
