üle. - Sõjategevus kestis Rootsile edutult kuni 1721 aastani, kuni sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu. Vastavalt rahulepingule tunnustas Rootsi Eesti-, Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soome üleminekut Venemaa valitsemise alla. Rootsi sai Venemaal sõjakahjude hüvituseks 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning õiguse vedada Baltikumist tollivabalt välja suures koguses teravilja. 2. BALTI ERIKORD JA ASEHALDUSKORRALDUS EESTIS: 1. Balti erikorra kehtestamine: · Mõiste: Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. · Milles Balti erikord seisnes: - Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon- ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele.
riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse, vene kohtusüsteem, kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt.
Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant, Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel: Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi Kiriku võimupiirid: Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes
1. Millise perioodiga Eesti ajaloos on seotud järgmised märksõnad? Paigutage märksõnad tabelis õigesse lahtrisse. Märksõnad: Forseliuse seminar; luterlus muutus valitsevaks usundiks; läänikorralduse kujunemine; restitutsioon; Balti erikord; esimene eestikeelne trükis; reformatsiooni algus; Tartu ülikooli taasavamine; talurahva omavalitsuse teke; manufaktuuride teke; esimeste gümnaasiumite rajamine; hansakaubandus; katoliiklus oli valitsevaks usundiks; asehalduskorraldus; Suur nälg; eestikeelse Piibli ilmumine; tsunftikorralduse kujunemine; klassitsism; reduktsioon; Tartu ülikooli asutamine; gooti stiil; talude päriseksostmise algus; linnade teke; eestikeelse Uue Testamendi ilmumine. Keskaeg Rootsi aeg Vene aeg 2. Millise sajandiga Eesti ajaloos on seotud järgmised sündmused või märksõnad? Kirjutage märksõnad ja sündmused õigesse lahtrisse.
· mõisnik ei võinud enam määrata ega tõsta koormisi oma suva järgi; · karistamise ülempiiriks 30 vitsa- ja kepihoopi; · talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud. Talupoeg oli aga ikkagi jäänud mõisniku meelevalda ning riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. aastal, kui seati sisse pearahamaks (70 kopikat iga meeshinge pealt) ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad seda, kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 19. sajand Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus, mis tähendas, et kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati ka koormisi. 1816. aastal loobusid aadlikud õigustest talupoja isiku üle, see tähendab, et pärisorjus kaotati. Kehtima aga jäid paljud pärisorjusega kaasnevad igandid nagu
- 1765. positiivsed määrused: - talurahval õigus vallasvarale - mõisakohustused täitnud talupoeg võis enda ülejäänud vilja müüa vms - mõisnik ei võinud enam oma suva järgi koormisi määrata ega tõsta - karistamise ülempiir 30 vitsa- või kepihoopi - talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud Kuid talupoeg jäi ikkagi mõisniku meelevalda ja riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. a kui seati sisse pearahamaks ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad seda kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 18. saj kehtestati veel pearaha maksmine(70 kop iga meeshinge pealt) ja nekrutiandmise kohustus riigile. 19.saj: - Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus. St kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. - 1816. Aadlikud loobusid oma õigustest talupoja isiku üle. EESTI TALURAHVAS
kultuuri ja filosoofiat Kes oli Gerge Browne? Milline oli tema osa Katariina II poliitika elluviimisel Baltikumis? Iiri pätiolu Riia kindralkuberner, kes viis ellu Katariina II poliitikat. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglemneteerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Poolehoidev suhutmine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisele. Millal kehtestati Baltikumis uus asehalduskorraldus? Halduseformi sisu? Millised uued maakonnad ja linnad (millistel linnaõigused?) tekkisid? 1783. Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapolne osa, mis 1784. sai nimeks Võrumaa. Miks ja millal kinnitati Browne nn positiivsed määrused? Nende sisu (põhipunktid)? Selgita: pietism, hernuutlus, ratsionalism, kindralkuberner? Pietism- protestantlik vabadusliikumine, Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud
aasta suvel kokku valitud esindajad, et arutada uut seadustekogu, olid Baltikumi esindajad uute seaduste vastu, kuna oli karta Baltikumi eriseisundi kaotamist. Seadustekogu jäi vastu võtmata, kuid oma plaanidest tsaarinna ei loobunud. 1770-ndate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamiseks ka Baltikumile. Aadli vastuseisu murdmiseks lubas Katariina II kuulutada siinsed mõisad alloodideks. 1783. Aastal kehtestati Balti provintsides asehalduskorraldus, mis püsis 1796. aastani, mil Katariina II suri. Uute maakondade lisandumisega muutus administratiivne korraldus. Eestimaa neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Narva linn ja selle lähiümbrus jäi endiselt Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused; seega oli Eesti alal Vene aja lõpuni 12
annaabi.ee 
